Kuidas on võimalik komparteisse vastuvõtmist mitte mäletada, kui NLKP liikmepilet anti kõigile värsketele kommunistidele pidulikult kätte? Ja kui Eiki Nestor väidab, et ta jäi NLKP liikmeks mõneks kuuks, siis pidi ta esitama avalduse komparteist lahkumiseks. Kuidas ta sai seda teha, kui ta ise ei teadnud, et on kompartei liige, küsib ajaloolane Jaak Valge.
On ülimalt tunnustustväärt, et Riigikogu esimees Eiki Nestor, keda president pärjas teenetemärgiga toetuse eest nendele põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale –, on otsustanud reageerida ka teatele, et ta kuulus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.
Nimelt tõendas portaal Objektiiv, et Eiki Nestor võeti 27. detsembril 1988. aastal NLKP liikmeks. Riigikogu esimees väidab siiski jätkuvalt, et oma arvates ta kompartei liige ei olnud, vaid jäigi liikmekandidaadiks. Ent lugupeetud härra esimees ei vaidle siiski dokumentidele vastu: "Kui paberites on kirjas, et sain ka liikmeks, siis kindlasti ka sain. Mõneks kuuks küll, aga ikkagi."
Sedavõrd avatud vastus teeb Riigikogu esimehele ainult au. Pisut segaseks jäävad vaid mõned pisiasjad. Esiteks, kuidas on võimalik komparteisse vastuvõtmist mitte mäletada, kui NLKP liikmepilet anti kõigile värsketele kommunistidele pidulikult kätte?
Ning teiseks, kuna lugupeetud härra esimees väidab, et ta jäi NLKP liikmeks mõneks kuuks, siis pidi ta esitama avalduse komparteist lahkumiseks. Kuid kuidas ta sai seda teha, kui ta ise ei teadnud, et on kompartei liige? Kas ettenägelik ja tark Riigikogu esimees esitas lahkumisavalduse igaks juhuks?