Illustratsioon: Flynt/Bigstockphoto.com

Loomulikult tuleb lastekaitsega seotud juhtumite kajastamisel olla taktitundeline, aga niisuguste juhtumite kajastamise ära keelamine, nagu vastavasisulise pöördumise teinud sotsiaaltöötajad soovivad, oleks täiesti lubamatu samm, mis ultimatiivselt aitaks kaasa mitte laste õiguste kaitsmisele, vaid ametnike omavolitsemisele ja vanemlike õiguste rikkumisele, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.

Täna hommikul sai meedia vahendusel lugeda mitmekümne omavalitsuse sotsiaaltöötajate soovist, et lastekaitsejuhtumite avalik käsitlemine keelataks ära.

Täpsemalt pöördusid 38 omavalitsuse sotsiaalvaldkonna juhti peaministri, presidendi ja õiguskantsleri poole palvega, et need hindaksid ajakirjanduse tööd lastekaitse teemade kajastamisel ning astuksid samme konkreetsetest juhtumitest rääkivate lugude ära keelamiseks.

Kuigi niisugust soovi põhjendatakse laste huvide kaitsmise vajadusega, paistab lastekaitse valdkonda jäävate juhtumite kajastamise ära keelamise soovi tagant mitte niivõrd laste huvide, kuivõrd sotsiaaltöötajate huvide kaitsmise soov.

Väljavõte sotsiaalministeeriumi kodulehe avalehelt. Ekraanitõmmis

Need kaks ei pruugi sugugi mitte alati kokku langeda ega langegi, sest nagu mitmete riikide – ennekõike Norra – kogemusest teame, võib lastekaitseametnikele antud võimu kuritarvitamisest kasvada välja tohutu suur ja väga tõsine ühiskondlik probleem.

Muidugi oleks see sotsiaaltöötajatele mugav, kui nad saaksid lapsi vanematelt ära võtta ilma, et ajakirjanduse vahendusel tohiks sellest üldse kirjutada või rääkida. Samas on just laste, perekondade ja kogu ühiskonna huvides, et sotsiaaltöötajate tegevus alluks avalikule kriitikale, mitte ainult üldiselt, vaid ka konkreetsete juhtumite puhul.

Lisaks on küsimusel ilmselgelt ka sõnavabaduse aspekt ning on mõeldamatu, et ühte või teise valdkonda jäävaid juhtumeid ei tohikski ajakirjandus üldse kajastada – lihtsalt blanketselt, sõltumata juhtumite asjaoludest. Isegi, kui selline keeld kehtestataks, oleks see kahtlemata põhiseadusega vastuolus ning kuuluks sellisena kohtulikule vaidlustamisele ja tühiseks kuulutamisele.

Loomulikult tuleb lastega seotud juhtumite kajastamisel olla taktitundeline, aga niisuguste juhtumite kajastamise ära keelamine oleks täiesti lubamatu samm, mis ultimatiivselt aitaks kaasa mitte laste õiguste kaitsmisele, vaid ametnike omavolitsemisele ja seeläbi vanemlike õiguste rikkumisele.

Marius Reikerås: Norra lastekaitseameti hoole all on hinnanguliselt 7–8% riigi lastest