Türgist saabuvad Lesbose saarele endistviisi paadid migrantidega, 20. märts 2016. Foto: Petros Giannakouris, AP/Scanpix

Eesti Ekspress küsis Stenbocki majast, mitu süürlast peab Eesti ELi-Türgi leppe järgi Türgist vastu võtma. “Meie arvuline kohustus on 183,” vastas Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen ­Jäärats. Samas on näiteks Poola teatanud, et ei pea pärast terroriakte Brüsselis võimalikuks rohkem migrante vastu võtta.

Eesti kavatseb vastava kokkuleppe ÜRO põgenikeagentuuriga alla kirjutada 30. märtsil.

Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi peab viimane tagasi võtma Kreeka saartele saabunud illegaalsed migrandid, kuid samas kohustub EL võtma Türgist vastu sama palju süürlastest põgenikke, eelistades neid, kes pole varem üritanud illegaalselt Euroopasse pääseda. Süürlaste piirarv, kes võivad leppe kohaselt Türgist otse Euroopasse pääseda, on 72 000.

Eesti osaks jääb 183 süürlase vastuvõtmine. Eesti peab osalema ka umbes 2,8 miljoni euroga Türgile makstava 3 miljardi euro klappimises.

Lisaks lubas peaminister Taavi Rõivas, et Eesti saadab juba lähinädalal umbes 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat Kreekasse appi põgenikke registreerima.

Seevastu Poola peaminister Beata Szydło ütles kolmapäeval, et Varssavi ei pea võimalikuks Brüsseli terrorirünnakute tõttu Euroopa Liidu põgenike ümberjaotamisskeemi alusel migrante vastu võtta.

“Me oleme sunnitud kindlustama eeskätt oma kaaskodanike turvalisuse,” ütles Szydło ja kutsus eurooplasi mitte võtma vastu “tuhandeid migrante, kes tulevad siia ainult oma elutingimusi parandama”.

Loe lähemalt siit.