Riigikogu lükkas teisipäeval tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadiku Kalle Grünthali esitatud eelnõu, millega sooviti presidendi otsevalimise küsimuses rahvahääletus korraldada. Põhiseaduskomisjon jõudis seisukohale, et eelnõu on vastuolus põhiseadusega, kirjutab ERR.
Eelnõu juhtivkomisjon soovitas eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning riigikogu toetas põhiseaduskomisjoni ettepanekut: selle poolt hääletas 62 ning vastu 19 saadikut, erapooletuid ei olnud.
Põhiseaduskomisjoni seisukohta tutvustanud komisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (SDE) selgituse kohaselt jõudis komisjon seisukohale, et selline riigikogu otsuse eelnõu on vastuolus põhiseadusega. "/—/ Põhiseadus ütleb, et kui me soovime midagi rahvahääletusele panna, mis muudab põhiseadust, siis seda tuleb teha seaduseelnõuna," ütles Läänemets.
Pikemalt saab lugeda ERRist.
EKRE fraktsiooni saadiku Kalle Grünthali esitatud eelnõu kohaselt oleks referendumil kodanikele esitatud küsimus: "Kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav?" Ka SAPTK juhi Varro Vooglaiu sõnul on eelnõu säärasel kujul põhiseadusega vastuolus.
"Põhjus on väga lihtne ja taandub sellele, mida õiguskantsler Ülle Madise selgitas ka abielureferendumi kontekstis: kui tahta rahvahääletusel põhiseadust muuta, siis tuleb panna rahvahääletusele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mitte muu riigielu küsimusena küsimus sellest, kas põhiseadust TULEKS muuta nii, et rahvas saaks presidenti valida," kirjutas Vooglaid sotsiaalmeedias.
Tema sõnul poleks viimasel juhul ka pärast rahvahääletuse Jah-poole võitu selge, kuidas täpselt tuleks põhiseadust muuta (nt kas peaks olema ette nähtud ka rahva poolt kandidaatide ülesseadmise õigus), kes peaks põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu parlamendi menetlusse esitama (vaja on vähemalt 21 riigikogu liiget) ja kes peaks selle poolt hääletama (ka siis, kui eelnõu on puudulik, nt ilma rahvale kandidaatide esitamise õigust andmata).
"Kes vähegi abielureferendumi vaidlustele tähelepanu pööras, peaks olema sellest probleemist teadlik. Niisiis on praegu esitatud eelnõuga pakutud kõigile oponentidele mugav võimalus hääletada eelnõu vastu puhtalt vormilistel põhjustel. Sellest kaasusest võiks õppetunnina võtta kaasa teadmise, et asju tuleb teha professionaalselt – mitte pooside võtmiseks ja näitamiseks, vaid vormiliselt korrektsel viisil, mis ei võimaldaks teistel riigikogu liikmetel jätta õiget asja toetamata pelgalt formaalsetel kaalutlustel. Õigusloome ei ole koht, kus öelda, et oluline on sisu, mitte vorm. Olulised on mõlemad," märkis Vooglaid.
Toimetas Jaanus Vogelberg