Illustratsioon: corund/Bigstockphoto.com

Riigikohus asus täna langetatud otsuses seisukohale, et Tallinna Ringkonnakohus ei eksinud, kohustades Politsei- ja Piirivalveametit väljastama ajutist elamisluba USA-s nn homoabielu sõlminud lesbipaarile, kes soovib oma "abielu" Eestis kehtivaks tunnistamist ja selle alusel paari ameeriklannast osapoolele alalise elamisloa saamist. Sisuline menetlus selle üle, kas USA-s sõlmitud "homoabielu" võib tunnistada Eestis kehtivaks abieluks, jätkub alama astme kohtus.

Riigikohus selgitas tänases lahendis kohtu pädevust esialgse õiguskaitse kohaldamisel elamisloa vaidlustes ning väljendas seisukohta, et seadus ei keela elamisloa andmist käimasoleva kohtuvaidluse ajaks abikaasa juurde elama asumiseks muuhulgas siis, kui jutt käib välismaal sõlmitud "homoabielust".

Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o. kohtumenetluse ajaks. Käesolevas asjas vaieldi selle üle, kas Tallinna Ringkonnakohus kohaldas õigesti esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus kohustas Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) andma kaebajale ajutise elamisloa "abikaasa" juurde elama asumiseks käimasoleva kohtumenetluse lõpuni ja elamisloataotluse võimaliku uue menetlemise ajaks. Kaebajate "abielu" on sõlmitud välisriigis, mõlemad "abikaasad" on naisterahvad.

Riigikohtu halduskolleegium rõhutas esmalt, et põhiseadusest ei tulene samasooliste isikute õigust sõlmida abielu Eestis. Küll aga laieneb Riigikohtu hinnangul samasoolistele paaridele põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse, samuti diskrimineerimise keeld. Kohus toonitas, et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Seejuures viitas Riigikohus asjaolule, et ka Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul kuulub Euroopa inimõiguste konventsiooni kaitsealasse nii eri- kui samasooliste paaride perekonnaelu.

Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset, kui isiku õiguste hilisem kaitse ei oleks tõhus. Seejuures ei tohi kohtule esitatud kaebus olla ilmselgelt põhjendamatu. Kohus võib esialgse õiguskaitse korras muuhulgas kohustada haldusasutust andma ajutiselt välja vaidlusaluseid lube. Kolleegiumi hinnangul oli esialgse õiguskaitse korras kaebajale tähtajalise elamisloa andmine "abikaasa" juurde elama asumiseks  põhjendatud. Keeld elada poolelioleva kohtumenetluse ajal Eestis sekkub intensiivselt perekonnaellu. Samas ei riku kaebaja ajutine elamine Eestis Riigikohtu hinnangul kellegi õigusi ega avalikku huvi ega too kaasa ilmselgelt õigusvastast olukorda.

Riigikohus selgitas, et perekonnaseadus välistab küll samasoolistel isikutel Eestis abielu sõlmimise, kuid see keeld ei välista mujal maailmas sõlmitud abielude tunnustamist.

"Seadus nõuab, et üldjuhul tuleb abikaasade elukohariigi seadusele vastav välismaa abielu lugeda kehtivaks ka Eestis. Kehtetuks võib niisuguse abielu lugeda vaid siis, kui abielu on ilmselges vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Kolleegiumi esialgsel hinnangul on õiguslikult vaieldav, kas samasooliste välismaise abielu kehtivaks lugemine rikuks Eesti õiguse olulisi põhimõtteid. Seadus ei anna sellele küsimusele selget ega ainuvõimalikku vastust. Lõplik vastus tuleb kohtul anda põhivaidluse lahendamisel. Ringkonnakohus ei ole põhivaidlust veel lahendanud," selgitas Eesti kõrgeim kohus.

Siiski ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu poolt määratud õiguskaitse ajalise kestusega, märkides, et kohus saab määrata õiguskaitse vaid kohtumenetluse ajaks, mitte elamisloa võimaliku uue menetluse ajaks. Ringkonnakohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse ulatus aga kohtumenetluse ajast kaugemale. Riigikohus tühistas selles osas ringkonnakohtu lahendi, muus osas jättis aga otsuse muutmata.

Riigikohtu otsusega saab tervikkujul tutvuda siin.

Kommentaar: miks räägib Riigikohus välismaal sõlmitud samasooliste liidust kui abielust?

Ligi kaks kolmandikku kodanikest pooldab abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist