Riina Solman Foto: Siseministeerium

Rahvastikuminister Riina Solman vaatas Postimees TV-s toimunud võrdsete võimaluste voliniku Liisa Pakosta ja SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu debatti ning nõustub viimasega, et sotsiaalministeerium rikub seadust.

Solman soovitab debati ära vaadata kõigil ja tema sõnul on vaatajaile garanteeritud tõsine üllatus: “[N]ähtu ja kuuldu oli kole ning tõi esile otseseid puudujääke ning vääriti käitumist meie ametiasutuste poolt.” Rahvastikuministri ERR-i uudisteportaalis avaldatud kommentaarist saab üheselt aru, et koledaks nimetab ta just Pakosta osa debatist.

Vooglaiu ja Pakosta debati teemaks oli SAPTK poolt tähelepanu juhtimine, et sotsiaalministeeriumile eraldatud hasartmängumaksuga kogutud rahast omasooiharate elustiili, propagandaprojektide ning “huvikaitsetegevuse” toetamine pole seadusega kuidagi kooskõlas. Sellele järeldusele jõudis ka riigikontroll.

Solman nimetab sotsiaalminister Tanel Kiige ja sotsiaalministeeriumi ametnike seaduse rikkumist “avalikkuse hanitamiseks”. Tema sõnul pole viidatud raha kulutamist määravas hasartmängumaksu seaduses ühtegi tõlgendamisvarjundit, mis lubaks seda jagada omasooiharate või libasooliste inimeste huvitegevuseks.

“Kui riik on seniseid rahastusotsuseid tehes eksinud, siis tuleks neid vigu tunnistada ja seadusevastane olukord parandada, mitte püüda asjade tagantjärele ümbernimetamisega probleemi formaalselt lahendada,” kritiseerib Solman sotsiaalministeeriumi käitumist.

Rahvastikuministri sõnul häirib teda tõsiselt, et “süsteemse vea olemasolu (hasartmängumaksu raha jagamisel) ametnikkond lihtsalt ei tunnista.” Tema sõnul on täiesti teistsugustele tegevustele perede toetamise sildi külge kleepimine üdini vastutustundetu.

Solman kritiseerib oma kommentaaris Pakosta juttu, märkides, et kui tõesti tahetakse hasartmängumaksu rahadest “täiesti teistsuguseid” tegevusi toetada, siis ainsaks võimaluseks on seaduse muutmine.

“Ja mis peamine – selliselt, nagu on praegu arutletud ja avalikkust eksitatud seoses projektide rahastusega, ei tohiks arutleda ega käituda mitte ükski poliitik ega riigiametnik. Kuidas saab riik üldse oodata oma kodanikelt seaduskuulekat käitumist, kui riigi enda kõrged ametnikud annavad mõista, et seadused ei olegi täitmiseks ja nende üle võib irvitada,” küsib Solman sotsiaalministeeriumi käitumise peale.

Solman on ka täiesti hämmastunud, kust võttis Pakosta väite, et “kõiki seadusi tuleb täita võrdse kohtlemise seadust silmas pidavalt”? Selline võrdse kohtlemise seaduse tõlgendus ei vasta rahvastikuministri sõnul lihtsalt tõele, nagu “ei ole võimalik kõiki inimesi ühe mõõdupuuga ühepikkuseks mõõta.”

“Kas kujutaksime ette olukorda, kus mõni aineõpetaja või ka teadlane väidab, et kõik muud tegevused ja uurimisalad peaks lähtuma ainult tema ainest ja distsipliinist ning kõik teised õppeained peaks olema allutatud selle ühe aine huvide toetamisele ilma tervikut silmas pidamata,” toob Solman paralleeli koolielust.

Solmani sõnul, kui üldse Eestis selline seadus olemas on, mis oleks teiste seaduste suhtes ülimuslik, siis on see põhiseaduse preambulas sätestatud nõue, et riigi ülesandeks on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Rahvastikuministri sõnul on just perede toetamine selline valdkond, mis läheb kokku nii põhiseaduse kui hasartmängumaksu seadusega ja vabaneva raha eest tuleks toetada just peresid.

“Kui sotsiaalministeerium soovib eelarvest rahastada muid talle olulisi eesmärke, siis peab ta selleks leidma ka muud allikad ja käituma vastavalt seadusele,” leiab Solman.

Toimetas Karol Kallas