Robert W Malone Foto: rwmalonemd.substack.com

Viroloogia ja immunoloogiateadlane, üks geenivaktsiinide leiutajatest Robert W Malone kirjutab oma Substacki päevikus, et Covid-19 näol pole tegemist niivõrd "pandeemia", kuivõrd totalitaarse korra kehtestamise huvides loodud massipsühhoosiga.

Nagu paljud teist teavad, olen ma mõnda aega uurinud massipsühhoosi teooriat ja sellel teemal sõna võtnud. Suurem osa sellest, mida ma olen õppinud, pärineb Dr Mattias Desmetilt, kes tuvastas, et massiformatsiooni psühhoos, inimhulkade hullumeelsus, võib olla ühe kummalise fenomeni taga, kuidas 20–30 protsenti Läänemaailma elanikkonnast laseb ennast ära manada geneetiliste vaktsiinide turvalisust ja tõhusust puudutavate Üllate Valede ning valitseva narratiivi poolt. Üllaid Valesid ja meeli halvavaid müüte sunnivad ühiskonnale peale poliitikud, teadusvaldkonna bürokraadid, ravimiettevõtted ja korporatiivne meedia.    

Massihüpnoosi puhul tuleb selgelt esile, et suur osa elanikkonnast pole mitte kuidagi võimeline menetlema uusi teaduslikke andmeid ja fakte, mis tõestavad, et neile on valetatud maskide tõhususe, kahjulike mõjude ning sulgemiste kohta. Nad ei saa samuti aru, et neile on valetatud geneetiliste [mRNA] vaktsiinide, mis tekitavad inimeste kehas suure hulga bioloogiliselt aktiivset ogavalku, osas.

Inimesed, kes on massiformatsiooni psühhoosi protsessi poolt hüpnotiseeritud, ei suuda saada aru valedest ja andmete moonutamisest, millega neid iga päev pommitatakse. Kui kellelgi on piisavalt kainet meelt ja jagab psühhoosi küüsis olevatele inimestele teavet, mis on vastuolus neile armsa propagandaga, saavad sellistest inimestest vaenlased. Nende jaoks, kelle perekonnad või ühsikondlikud võrgustikud on kõnealuse protsessi tulemusel lõhki rebitud; kes avastavad, et nende lähedased sõbrad ja sugulased on selle tõttu, et nad julgevad seada ametliku "tõe" küsimuse alla ja tegelikult uurivad teaduskirjandust, maha jätnud; võib selline olukord põhjustada sügavat ängi, kurbust ja psühholoogilist valu.

Selliste inimeste läbielamisi silmas pidades rääkisin ma hiljuti Florida osariigis Tampas 2000 inimesele peetud kõnes Dr Mattias Desmeti massiformatsiooni psühhoosi teooriast.

Dr Desmet on psühholoog ja statistik ning töötab Belgia Genti Ülikoolis. Ma arvan, et Dr Desmet on täna toimuvale jälile jõudnud ja ta kutsub seda massiformatsiooni psühhoosiks. ["Massiformatsioon" – mass formation – on tõlgitud Eesti keelde ka "kollektiivse hingena".]

Kui ta räägib "massi" formatsioonist [teatud kuju/olemuse võtmisest], võib seda võrrelda "inimhulkade" formatsiooniga. Seda võib kirjeldada samuti inimhulkade psühhoosina.

Massiformatsiooni psühhoosi [kollektiivse hinge psühhoosi] eeltingimuseks on sotsiaalse sidususe ja mõtestatuse puudumine, millega kaasneb suurel hulgal latentset ängi ja passiivset agressiooni. Kui inimesed on uputatud narratiivi, mis annab neile usutava "ängi sihtmärgi" ja sellega hakkama saamiseks vajaliku strateegia, siis suur hulk üksikisikuid liituvad grupiks, et kollektiivse ühemeelsuse abil sihtmärgile vastu astuda. See aitab inimestele lükata tahaplaanile oma enda mured ja nii hoida ära isiklik hingeline äng. Selle asemel koondavad nad oma mõtted ja energia viidatud uuele vaenulikule objektile.

Kui massiformatsioon areneb, muutuvad grupis olevad inimesed üksteisega üha seotumaks ja lähedasemaks. Nende tähelepanuväli aheneb ja nad ei suuda enam arvestada alternatiivsete vaatenurkadega. Liikumise juhtide, kes ei saa teha midagi valesti, osaks saab suur austus.

Kui sellistele arengutele vastu ei hakata, siis hakkab massiformatsiooni küüsis ühiskond toetama totalitaarseid võimustruktuure, mis panevad kuulekuse tagamise nimel toime kirjeldamatult julmi tegusid, mis muul ajal oleksid mõeldamatud. Siinkohal märkus: massifromatsoon ja grupimõtlemine on erinevad asjad. Grupimõtlemisest jagu saamiseks on olemas lihtsad lahendused ja selleks piisab keskustellu eriarvamusel häälte toomisest ning neile platvormi andmisest. Massiformatsiooni puhul see nii lihtne ei ole. Isegi siis kui narratiiv kukub kokku, ei lahenda probleemi ka strateegias olevad mõrad. Hüpnotiseeritud inimhulgad ei suuda narratiivist vabaneda. Täpselt selline asi on juhtunud täna Covid-19ga. Lahendus nende jaoks, kes on võimu juures, on üha suuremate ja suuremate valede tootmine, millega osutatakse väidetavale lahendusele. Inimesed, keda kontrollib massiformatsioon, pole võimelised kasutama oma tervet mõistust, et ennast grupinarratiivist vabaks murda. 

Massiformatsiooni kõige ilmsemaks näiteks on 1930. ja 1940. aastate Saksamaa. Kuidas Saksamaa inimesed, kes olid hästi haritud, liberaalsed selle klassikalises mõttes, Lääne moodi mõtlevad inimesed… kuidas nad võisid minna hulluks ja teha seda, mida nad tegid? Kuidas see võis juhtuda?

Kuidas midagi sellist võis juhtuda tsiviliseeritud inimestega? Massiformatsiooni liikumise juht kasutab oma positsiooni ära ja annab psühhosi ohvriks oleval grupile järjest uusi ja uusi infokilde, millele grupi liikmed saavad keskenduda. Covid-19 puhul kasutaksin ma väljendit "hirmuporno". Juhtpositsioonidel olevad inimesed, peavoolu meedia ja erinevad valitsuse kanalid toidavad lakkamatult "metsalist" järjest uute sõnumitega, mis jüngreid järjest rohkem koondavad ja hüpnotiseerivad. 

Uuringud osutavad, et massiformatsioon jaotub mööda elanikkonda üldjoontes:

  • 30% on pestud ajudega, hüpnotiseeritud, grupinarratiivi poolt läbi imbunud. 
  • 40% keskel olevatest inimestest on võimalik veenda ja juhul kui väärikat alternatiivi ei pakuta, võivad neist saada massiformatsiooni jüngrid. 
  • 30% hakkavad narratiivile vastu.

Neist, kes mässavad ja sõdivad valitseva narratiivi vastu, saavad loputatud ajudega inimeste vaenlased ning peamine rünnakute sihtmärk. 

Massiformatsioonile vastu hakkamise parim lahendus on järjekindlalt narratiivi vastu sõna võtmine, mis aitab nii mõnel pestud ajudega grupi liikmel hüpnoosist välja murda kui aidata keskmisel kõhkleval seltskonnal valida arutuse asemel terve mõistus. 

Dr Desmet pakub välja, et nii suure asja puhul, nagu seda on Covid-19, on ainus võimalus massiformatsiooni murdmiseks anda rahvahulkadele pühendumiseks midagi suuremat. Tema arust on selleks "millekski suureks" totalitarismi oht. Peale Covid-19, võib tõepoolest meie ajastu kõige suuremaks probleemiks olla totalitarism.

Massiformatsiooni psühhoosist rääkisid möödunud aasta 10. novembri saates "Fookuses" pikemalt ka Markus Järvi ja Varro Vooglaid:

Toimetas Karol Kallas