Ettevõtjad soovivad tõsta tööpõhise immigratsiooni piirmäärasid, kuna ilma võõrtööjõuta kukkuvat Eesti majandus täna-homme kokku ja nende isiklik eesmärk – teenida kasumit – kaalub absoluutselt üles kõige muu. Nii ei saa ka iial minu sõbraks euroametnik, kes on valmis absoluutselt kõike maha müüma, et saada endale koht eurokarjääriredeli järgmisel pulgal, kirjutab Roland Tõnisson.
Ei ole midagi kergemat kui lugeda võõrast raha ja arvustada võõraid elusid. Seda teeb inimene suurima hea meelega ja laksutab seejuures rõõmsalt keelega.
Ei ole midagi kergemat kui keskenduda iseenda heaolule või hetkelisele kasule. Seda teeb inimene suurima hea meelega, ning laksab salvavalt keelega igaühe pihta, kes tema isiklikku heaolu kuidagi võiks kahjustada.
Seepärast on võimalik aru saada ettevõtjatest, kes soovivad tõsta tööpõhise immigratsiooni piirmäärasid, kuna ilma võõrtööjõuta kukkuvat Eesti majandus täna-homme kokku. Seda tuleb lugeda järgnevalt – „soovime hoida palgakulud all, teenida rohkem kasumit ja kui meil on võimalik palgata odavam Mõkola või Mustafa, siis seda me ka teeme."
Eestis on olukord jõudnud sinna, kus see oli 1990-ndate keskpaiga Soomes, mil eestlastest tööjõud võttis soomlastelt ära töö. Eelkõige ehitussektoris. Vahe on vaid selles, et objektilt ei leidunud toona Mustafad või Ibrahimi, vaid Pets, Aiku, Wolek ja Mareks.
Jah – kerge on õpetada teisi elama ja oma rahaga ümber käima. Eriti kui ei ole ise majandusinimene, nagu ei ole seda mina. Pealegi võib tuua hulga teooriaid ja valemeid tõestamaks, miks peaks Eesti riik avama kõik piirid ja kaotama piirangud riiki sisenemisele. Sest vabadused ja Euroopa Liit ja nii on lihtsalt inimlik ja kaasaegne.
Igal sammul on aga kaasnähud, nagu ka medikamentidel on kõrvalnähud. Nagu ei ole mitte midagi uut siin päikese all, ei ole vaja ju kaugele minna selleks, et näha, mida toob endaga kaasa kontrollimatu immigratsioon. Teistsugust immigratsiooni tänapäeval ei paista olevatki. Isegi kui mõni riik seab enda arvates karmid piirangud. Kui on, siis Jaapanis. Soomes toimuv on aga ilmselge spikker meie tuleviku tarbeks, ent teatud ringkondade isikliku kasumijahi tõttu ei pöörata sellele Eestis tähelepanu.
Soome eelnevad, sisult sotsialistlikud valitsused, on väitnud, et neile on nime- ja nägupidi teada iga immigrant, kes Soome siseneb. Olgu ta siis täiskasvanud või alaealine. Tegelikkuses viibib Soome territooriumil mitmeid tuhandeid illegaale, enamasti moslemeid, ja nende tegelikku arvu võib vaid oletada. Soomes tipnes olukord toonase peaministri Juha Sipilä avaliku alandamiseni meedias, kui tiheda karvkattega moslem vandus peaministrile näkku irvitades, vaat et käsi koraanil, et ta on alaealine ja võib seda tõestada.
Soome on aastaid värisenud ootuses, et muutub teiseks Rootsiks. Nüüd on see juhtunud, sest mitte ükski valitsemise juurde pääsenud erakondadest, peale Põlissoomlaste, ei ole mitte midagi ette võtnud. Sest nad ei ole tahtnud ega ole ka suutnud. Olukord on nüüdseks selline, et Soomes on koole, kus enamus õpilasi on immigrantide peredest. Neist tuntuim on Turu linnas Varissuo linnaosas, kus umbes 80% õpilastest on sellise taustaga. Nad kõik ei ole Aasiast või Aafrikast, ent on seda suures osas.
Helsinkis on linnaosi, kust soomlased kolivad minema, sest soomeugrilane ei nõua endale eluruumi, vaid tõmbub vaikselt kõrvale sealt, kus tema elu on muutunud keeruliseks.
Ilmselge probleemina on Soomes pinnale ujunud äärmiselt kiirelt halvenenud olukord koolides, mis on otseselt seotud immigratsioonilainega, mida sotsialistlik selgrootu poliitika ei suuda ega taha ohjeldada. Ta ei suuda ega taha, sest migrandid on valijaskonnaks punastele-rohelistele, kes võimaldavad uussoomlastele üsna mõnusat põlvekest.
Kõrval- ja kaasnähuks on aga see, et koolid Helsingis, Espoos ja Vantaas ehk Suur-Helsingis, kuhu immigrandid enamuses koonduvad, puutuvad üha enam kokku koolivägivallaga ja distsipliini puudumisega.
Inimõigustest tulvil „kaasav" haridussüsteem on loonud olukorra, kus õpetajal puuduvad muud hoovad õpilastega tegelemiseks peale nende lõbustamise ja teenindamise.
Pedagoogiks õppiv Matias Nieminen räägib väljaandele Helsingin Uutiset antud intervjuus pedagoogide, haridussüsteemi ja integratsioonipoliitika võimetusest võtta midagi ette kriminaalsete gängide tekke osas. Kuritegelikesse grupeeringutesse on immigrantidest noorte kõrval hakanud astuma ka soomlastest noored. Niemineni arvates ei võeta seda kurjakuulutavat tõelisust isegi mitte jutuaineks, rääkimata sellega tegelemisest. Soome keelt teise keelena õppivate laste ja noorte arv kasvab jõudsalt. Õpetajaskond ei suuda oma ülesandega – õpetada neile selgeks kohalik keel – hakkama saada.
Helsinki abilinnapeale, sotsiaaldemokraat Johanna Laisaarile tuli Niemineni kriitika üllatusena. Sotsist ametniku arvates on linnal piisavalt teadmist, oskusi ja meetmeid ennast koolisüsteemis kehtestada. Ajakirjanikuga vestelnud pedagoogid, kes tegelevad probleemiga praktikas, ehk tõelises, mitte väljamõeldud elus, kinnitavad, et Soome koolide ees on tõsine väljakutse – teha korda see, mida ei ole suutnud ega tahtnud võimu juurde pääsenud sotsialistid ja sotsialistidelaadsed erakonnad.
Praegusel Soome valitsusel on äärmiselt keeruline võtta midagi ette olukorras, kus riik on sidunud end erinevate lepingutega, mis kohustavad riiki tantsima kaasa selles väljapääsmatus ringmängus, kuhu on tõmmatud kogu Euroopa Liit.
Siinkirjutajani, kui Soome eluga mõnevõrra tuttava isikuni, on jõudnud teavet erinevatest eluvaldkondadest, kus immigratsioonist lähtuvatte probleemide lahendamine on tõugatud ametkondade hierarhias allpool olevate ametnike-töötajate ülesandeks, samas kui „juhtkonnad" eelistavad poliitiliselt „õrnade" probleemidega ennast mitte frustreerida ja oma isiklikku heaolu mitte kõigutada.
Ka Tallinn ei võta midagi ette getostumise takistamiseks Mustamäel või Lasnamäel. Ma ei ole majandusteadlane ega oska kaasa rääkida majandusteoorias või prognoosida rahavoogusid. Küllap pean uskuma poliitika "mitte nii väga suurt meest", kes on oma tööandjale ehk rahvale väitnud, et Kreeka abipakett on tegelikult investeering. Ometigi – selleks, et mõista, mis suunas liigub meie sotsialistlik ühiskond, ei pea olema nobelist või akadeemik. Muidugi oleks äärmiselt kena, kui akadeemikuid ja erialateadlasi kaasataks ka ühiskonnaelu küsimuste lahendamisse, ent praeguses Eestis on hoopis olulisem parteipilet ja parteidistsipliin.
Ei ole selleski olukorras kodanikule parimat lahendust kui tunda end ise selle maa lapsena, pärijana ja peremehena.
Kodanik! Sa pead tundma nägu- ja nimepidi poliitikuid! Eriti neid, jätavad Sulle mulje, nagu kuuluksid sa mitmesajamiljonilise rahva sekka, kes peaks end tundma süüdi koloniaalpoliitika, oma keele pealesurumise ja rassismi pärast.
Kodanik! Ole teadlik selles, mis Sinu ümber toimub!
Kodanik! Tea, kes Sinu ümber toimetab ja Sinu elus sobrab!
Kodanik! Anna oma hääl sellele, kes ka tegelikult tunneb huvi Sinu ja Su pere, keele ning maa püsimise vastu.
Kodanik! Kui Sinu lapse kooli tulebki eeldatav õppur Mustafa koos tema poole koogutava mitmekesisusametnikuga, siis ära unusta, et Mustafas võib Sinu laps leida endale hea sõbra ja tema vanemates võid leida Sina head kaaslased, kellele te võite vastastikku pakkuda hulga olulist ja huvitavat. Sest idamaadest pärit inimesed oskavad hinnata selgroogseid, aga mitte limukaid. Aga Sinu sõbraks ei saa kunagi euroametnik, kes on valmis isikliku heaolu nimel tegema rahaks või uueks pulgaks karjääriredelil absoluutselt kõik.
„Me ei ole kunagi nõudnud teilt lahti ütlemist oma kultuurist ja usust," ütles ühel ümarlaual Soomes, kus ka allakirjutanul oli võimalik viibida, moslemist uussoomlane, kes oli oma riigist pagenud 1980-ndatel aastatel. „Ma vaatan hämmeldusega, millise entusiasmiga te ise häbenete ennast ja lasete teistel endid jalge all tallata."
Tema sõnad ei puudutanud otseselt mind, sest ka mina olin selle laua taga immigrandina. Küll poolsoomlasena ajaloolisele kodumaale naasnuna. Aga häbi oli toona sellegipoolest. Ja on tänagi seda õhtut meenutades. Ning täna võib neid samu sõnu öelda eestlaste kohta ja nüüd puudutavad need ka mind. Sest me näeme, millise entusiasmiga „meie valitsus" meie maad, selle varasid ja rahvast laseb porri tallata ilusate loosungite ja pidulike orkestrihelide saatel.
Kodanik! Sa pead olema valvas ja tegus! Sest vastasel juhul tallab "sinu valitsus" Sinu ja Sinu perekonna, maa, kultuuri ja pärandi helgesse tulevikku viiva raudtee, fosforiidikaevanduse ja viisakusprogrammide alla.