Amišite üks koduosariikidest Pennsylvania alustas sõda rahumeelsete farmerite vastu, tehes ettekirjutusi, kuidas pidada koeri, kuidas peavad olema tehtud puussepa- ja ehitustööd, kuidas hoida karja. Trumpi ja Kennedy poliitikas nähti üksikisiku õiguste kaitset võimulolijate vastu, kirjutab Roland Tõnisson.
1681. aastal asutatud Pennsylvania on üks osariikidest, mida seonduvalt USA presidendivalimistega nimetatakse kaalukeeleosariigiks. Nime on see saanud William Pennilt, aadlikult, Inglismaa koloniaalvõimu esindajalt, kes ise kveekerina hindas usuvabadust. Šveitsi ning Hollandi aladelt usuvabadust otsima tulnud anabaptistidele andis ta isiklikult lubaduse mitte kitsendada nende isikuvabadusi. Penni poolt on asutatud ka Philadelphia linn, mille nimi maakeeli kõlaks kui „Vennaarmastus."
Pennsylvanias elab umbes 80–90 tuhat amišit. Meie lugeja teab küll neid naljakaid tegelasi, kes kannavad 17. sajandi moodi järgivaid rõivaid, peas tanusid või õlgkaabusid, sõidavad hobustega, harivad põldu ja kasvatavad karja esiisade moel ilma keemiliste väetisteta, maksavad makse (ehk annavad keisrile, mis keisri oma) ja väldivad vägivalda. Üheks põhjuseks Euroopast lahkumiseks oligi soovimatus anda oma poegi soldatiteks, sest „sina ei pea mitte tapma." Amišid ei ole kolmesaja Uues Ilmas oldud aasta jooksul olnud huvitatud poliitikast ega ole osalenud ka valimistel, sest selle kurja maailma asjadest nemad suuremat lugu ei pea. Suur osa neist ei kasuta isegi mitte elektrit ega põllundustehnikat, rääkimata muruniidukitest.
Bideni-Harrise administratsiooni üldsegi mitte viljastavates tingimustes otsustas aga osariik kuberner Josh Shapiro targal juhtimisel näidata amišitele koht kätte, ehk kes on osariigis peremees. Viimased neli aastat on olnud amišite jaoks väga pingelised – neid on üritatud suuresti survestades painutada osariigi kontrolli alla. Osariik on alustanud ettekirjutustest, kuidas pidada koeri, kuidas peavad olema tehtud puussepa- ja ehitustööd, kuidas hoida karja, kuidas arendada palgapoliitikat, kuidas tegelda kindlustusjuhtumitega. Sellist sekkumist ei ole praegused amišid ega nende esiisad Uues Ilmas veel kunagi kohanud.
Nii on see patsifistidest ausat tööd tegev osa elanikkonnast olnud sunnitud palkama advokaadi, et saada sotti toimuvas ja oma olemasolu kaitsta. Advokaat Robert Barns on pidanud klientidele selgitama, et viimasel ajal toimunu on nendega juhtunud just nimelt selle pärast, et nad on rahumeelsed, apoliitilised ja seda kasutatakse ära. Osariigi võimud on näinud nende survestamises kerget saaki, "turvalist, väikest ja võidukat sõjakäiku" tagurlikkuse üle.
Kõiges toimuvas on küsimus üksikisiku õiguste kaitsest võimulolijate vastu. Nende vastu, kes on valitud ametisse kodanike õiguste kaitseks. Paralleele mujal maailmas sarnaselt toimuvaga ei ole heal lugejal vaja kaugelt otsida.
Amišeid ei ole palju, aga nende töö ja selle viljad mõjutavad veel umbes veerandit miljonit inimest osariigis. Peale selle on miljonid inimesed seotud amišite põllumajandustoodangu ja ehitusettevõtlusega ning tahavad selle vilju nautida ka edaspidi.
Advokaadi eesmärk ei olnud teha amišitest Donald Trumpi poolt hääletajad, vaid neid kaitsta. Üks asi viis ometigi teiseni. Ainus võimalus kindlustada tulevikku oli saavutada muudatusi kohalikus poliitilises elus. Nii on Trumpist, kelle elustiil on kardinaalselt erinev amišite põhimõtetest, saanud nende lootus, sest ta on keegi, kes on lubanud kaitsta ka selle patsifistide kogukonna õigusi enesemääramisele. Nad tahavad jätkata elu väljapool Bill Gatesi düstoopset kontrolli (düstoopia – Eesti Keele Instituut seletab seda kui fiktiivset ühiskonda, mida iseloomustab totalitarism ja rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid). Väljapool Big Techi (maailma suurimad korporatsioonid), Big Pharma´t (farmaatsiakorporatsioonid) ja toiduainetetööstuse suurtootjate poolt pealesurutut. Kõik need tootmisharud on olnud Kamala Harrise viimase kampaania taga.
Veteranpoliitik Robert Kennedy on olnud amišite koosolekute külaline läbi eelnevate aastate „Farmerite päevadeks" nimetatutel koosviibimistel. Kennedy liitumine Trumpi kampaaniaga andis amišitele lootuse täbarast olukorrast välja tulla. Pealegi oli olemas võrdlusmoment Trumpi ning Bideni–Harrise ametis olekute ajal toimunu näol. Robert Kennedy on lubanud ohjeldada toiduainetööstuse ja farmaatsiaimpeeriumi tegevust, mis pumpavad inimestesse geneetiliselt modifitseeritud toitu ja keemilisi ravimeid. Ameeriklaste tervis on toodud ohvriks kasumile ja see peab lõppema.
2024. aasta jaanuaris keelas Lancasteri maakond, kuhu amišid tulid 18. sajandi alguses otsima vabadust, ühel suurimal kohalikul ettevõtjal, Amos Milleril jogurti, keefiri ja koore tootmise, tuues põhjuseks puuduliku ohutuse toiduainete käitlemisel. Täpsemalt on küsimus olnud toorpiima kasutamises. Küllap oskavad toidutehnoloogid täpsemalt seletada probleemi tehnilist poolt. Kodanikuõiguste seisukohast on aga oluline see, et farmer Amos Miller on olnud pidevalt kohtus toiduturvalisuse ehk „food safety" küsimustes. „Turvalisus" on võtmesõna, millega manipuleeritakse alati, kui on vaja kedagi või midagi keelustada ja suukorvistada. Käesoleva presidendivalimiskampaania ajal üritab osariik keelata ettevõtja Amos Milleri tegevuse täielikult.
Ei ole vaja siis ka imestada, miks peavad kodanikud kaitsma end „demokraatide" „inimnäolise ja inimsõbraliku" poliitika vastu.