Sõda on äri, milles ühtede osaks on surra, teiste osaks esindada surijaid ja toimuva arvelt rikastuda. Sõda viib ühed elama pagulaslaagrisse, teised sunnib ostma endale luksuslikku kinnisvara. Kodanikuna tahaks teada, kuhu on jõudnud minu maksuraha, mida Eesti Vabariik on suunanud „abivajajatele" laia maailma, küsib Roland Tõnisson.
Kui hutud ja tutsid omavahel lehmade karjamaade pärast kaklema läksid, sai sellest üks koletu verevalamine, viimase aja üks verisemaid genotsiide. Küllap oli seal asi lihtne – kellegi lehmad eksisid võõrale karjamaale ja naabrid ei saanud ära jagatud, kes millisele niidule oma vissid saata võib. Ja nii need matšeeted välkuma hakkasid, püssid paukuma ja veri voolama. Kindlasti teenisid relvatootjad ka selle konflikti pealt, nagu nad alati teevad, ent ilmselt (vähemalt siinkirjutaja arvates) ei olnud mingeid kurje geeniusi või suuri strateegiaid toimuva taga. Mustanahalised lõikusid ja sandistasid, tapsid ja vägistasid „vaid" silmitus, primitiivses raevus. Aga ega ka tsiviliseeritud maailm kõrvalvaatajaks jäänud! ÜRO-s moodustati mingit sorti töörühm toimuvaga tegelemiseks ja kõigest umbes pooleteiseaastase töö järel jõudis komisjon seisukohale: tegemist on genotsiidiga, mis on paha ja jätke kohe järgi!
Maailmas on praegu käimas mitmeid „kuumi" konflikte. Sudaan, Etioopia, Kongo, Birma, Haiti ja Kaukaasia ei ole kaugeltki rahulikud kohad. Meie inforuumis on enim juttu Ukrainast. Muidugi ka Gazast, kus terroriorganisatsioon HAMAS tekitab probleeme, millele maailma üldsus ja vahel ka palestiinlased ise lahendusi otsivad.
Tegelikult ei ole olemas sellist rahvast nagu „palestiinlased." See on nimetus kohalikele moslemitele, kelle seas on ka araabiakeelseid. Hea lugeja annab ehk andeks, kui ma ei tee siinkohas täpset ekskurssi Palestiina demograafilisse olukorda, sest see ei ole siinse kirjatüki eesmärk ja pealegi oleks see üks väga segane lugu.
„Palestiinlased" on väljamõeldud nimetus, nagu said Rumeenia küljest ära rebitud territooriumil elavatest rumeenlastest NSVL-i tahtel moldaavlased. Teoreetiliselt võivad ka Kohtla-Järvel ja Narvas elavad inimesed ühel päeval avastada, et nad ei ole ei venelased ega eestlased, vaid virulased, kes tahavad enesemääramisõigust ja Tallinna elajaliku režiimi kägistavast haardest vabanemist.
Nimetus „palestiinlased" tuleneb Piiblis mainitud „vilistidest," ehk foiniiklastest, kes kunagi iisraellasi vaenasid. Geograafilist piirkonda nimega „Palestiina" kasutas ajaloolane Herodotos 5. sajandil eKr kui „Süüria Palestiina." Hiljem laenasid seda nime nii kreeka kui rooma ajaloolased ja ka Rooma võimud, kes nimetasid Juudamaa 2. sajandil pKr Süüria Palestiinaks. Kasutasid ka inglased. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida, vaid sellest, et pikaaegsete konfliktide puhul on raske öelda, kes on „hea" ja kes on „paha." Sellest, et nii kurb kui see ei ole, saavad sõjas kõikidest pahad. Ka neist, kes end kallaletungija eest kaitsma peavad.
Kas esimestena läksid hutude lehmad tutside rohtu näksima või levitasid tutside loomakesed metaani hutude taevasse, ei saagi vist keegi kunagi teada. Palestiinlaste ja juutide konflikti puhul on samuti õigus sellel, kes parasjagu konfliktist räägib. Moslemite arvates tungisid juudid sinna, kuhu neil enam sajandeid asja ei ole. Juudid tulid enda arvates tagasi kodumaale ja pidid iga jalatäie maad esmalt kätte võitlema nii araablastelt kui looduselt.
Paradoksaalne on see, et Iisraelis elavatel moslemitel olevat enam kodanikuõigusi kui mujal naabermaades. Iisraelis tööl käimine on moslemitele sama ihaldusväärne kui eestlasele Soome tööle saamine. Kõige selle juures on Iisraelis üleüldine sõjaväekohustus lähtuvalt igapäevasest ohust ümbritseva islamimaailma poolt. Võib ju rääkida sellest, et 80% Ameerika Ühendriikide välisabist läks veel üsna hiljuti Iisraelile, ent see ei tee olematuks pidevat ohtu terrorirünnakute ja rakettide vastu, millega iisraellased liiga tihti kokku puutuvad.
Teisalt – väga paljud „palestiinlased" elavad aastaid pagulaslaagrites. Neid ei lase enda territooriumile araablased, nagu ka teistest konfliktipiirkondadest põgenejaid. Moslemid pagevad Allahi õnnistatud „rahumaailmast" mädanevasse Läände, „sõjamaailma." Mandunud Lääs aitab inimesi, kes on sattunud raskesse olukorda ja viibivad selles juba põlvkondade kaupa. Ka Eesti aitab pagulasi (vt siit, siit ja siit). Küll mitte nii suurte summadega kui suuremad riigid, ent seegi on mõnus rahatükk moslemitele, kelle arvates uskmatutel seanaha üle kõrvade tõmbamine on Allahile vägagi meeltmööda tegevus. Uskmatute koerte poolt tsiviilelanikkonna abistamiseks eraldatud vahendeid võib ja lausa peab kasutama islamisõdalaste varustamiseks, sest uskmatutele rüvedikele valetamine ei ole patt. Seepärast võivad islamisõdalased ringi liikuda ÜRO ametnikena. Haiglaid ja koole võib kasutada terroristliku tegevuse juhtimispunktidena ja ladudena.
Muhamed on oma järgijatele käskinud elada isekeskis vendadena ning jagada kõike omavahel. Paratamatult on eluseadused aga sellised, et ühtedest saavad võrdsemad kui teised, sest inimlikud ihad ja soovid elavad kõigis kahejalgsetes. Nii ei ole ka imestada, kui ühed araablased elavad konteineris pagulaslaagris, teised aga puhkavad Allahi „suure asja eest" võitlemisest välja luksusvillades. Ühed ohverdavad sõjas oma elu, teised aitavad seda elu ohverdada ja hiljem ka teistel eneseohverdajatel sõbra surma eest kätte maksta.
Paljude jaoks läänes on Gaza sektor palestiinlaste ja vaesuse sümboliks. Tillukesel territooriumil elab enam kui 2 miljonit inimest, kellest 39% on töötud. Nende hulgas on ometigi ka mõnisada dollarimiljonäri. Seal, kus on sõda ja pagulased, liiguvad suured rahad. Ei ole ime, et ülimalt korrumpeerunud Lähis-Idas elavad HAMASi liidrid miljardäride luksuslikku elu villades, kelgivad sotsiaalmeedias limusiinidega ning peatuvad kõige kallimates hotellides.
Ismail Haniyeh (62 a), HAMASi liider ja Gaza valitsuse juht. Alates aastast 2019 elas välismaal. 13 lapse isa. Kuni ta 31.7.2024 koos ihukaitsjatega Teheranis tapeti, juhtis ta sõdijaid Qatari ja Türgi peenematest hotellidest. Atentaat toimus Iraani presidendi Masoud Pezeshkiani ametisse vannutamise tseremoonia ajal Haniyeh peatuskohas – Iraani sõjaväele kuuluvas hotellis. Teherani, Istanbuli, Moskva ja Kairo vahel liikus ta eralennukiga. Tema poeg Maaz on Gazas kinnisvara suuromanik ja seal nimetatakse teda „Majade isaks." Türgis nähakse teda sageli naiste ja alkoholi seltsis, mis islami traditsiooniga kuidagi kokku ei sobi. Hania perekonna oletatav varandus on umbes 2,5 miljardit dollarit.
Khaled Mašal (68 a) HAMASi Poliitbüroo eksjuht (tema vahetas välja Ismail Haniyeh) põgenes Damaskusest Qatari 1,5 miljardi dollariga. Kontrollib HAMASi operatsioone kinnisvara ja finantsidega Dochast. Alates käesoleva aasta oktoobrist elle terroriorganisatsiooni tegelik juht.
Hisham Younis Kaphishe (68 a), Vastutab HAMASi finantside eest, elab Istambulis. Türgi president on andnud talle passi Hamshet Aslani nimele. Türgis tegutseb HAMASi ehitusfirma, mis teenis 2022.a umbes 2 miljonit eurot.
Mousa Abu Marzouk (73 a), HAMASi tähtsuselt teine juht, vastutab rahvusvaheliste suhete eest. Elas 14 aastat USAs, kus sündisid tema 6 last. Tema varandust hinnatakse 2 miljardile dollarile. Marzouk on eitanud tsiviilisikute tapmist HAMASi poolt aastataguses rünnakus Iisraeli vastu. Tema sõnul pidasid islamisõdalased tsiviliste „vaenlase puhkavateks sõduriteks." Küsimusele, miks ehitas HAMAS 500 km jagu tunneleid sõjarditele, mitte varjendeid ja eluasemeid tsiviilelanikkonnale, vastas ta, et tsivilistide eest peab kandma hoolt ÜRO.
HAMAS on kogunud suured rikkused ja ressursid salajaste kinnisvaratehingutega sel ajal, kui olukord Gaza sektoris destabiliseerub veel enam, sünnitades veel enam vaesust ja ruineerib majandust.
Sõda on äri, milles ühtede osaks on surra, teiste osaks esindada surijaid ja toimuva arvelt rikastuda. Tahaks väga teada, kuhu on jõudnud see raha, mida Eesti Vabariik on suunanud „abivajajatele" laia maailma. Eesti vabariigi kodanikuna on minul ju õigus teada, kas minu maksuraha eest on rajatud kaev, ostetud lehm, kast granaate modžahheedidele või makstud kinni mõne esindaja kalamarjavõileivad.