Rootsi valitsus lükkas tagasi 13 avamere tuulepargi ehitamise kava Läänemerel, viidates tuuleparkide poolt tekitatud riskidele riigi julgeoleku tagamisel, muuhulgas ka vaenulike allveelaevade avastamisel.
Hoolimata sellest, et tuuleenergiaprojektid Läänemeres suurendaksid oluliselt Rootsi "puhta" energia tootmist, ei saa riik praeguses olukorras, kus Rootsi lähedal asuvas geograafilises tsoonis on käimas sõda, endale lubada julgeolekuohtude unarusse jätmist, teatas riigi valitsus.
Rootsi liitus alles hiljuti NATO-ga, olles taotlenud sõjalise bloki liikmeks saamist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Venemaa territoorium ulatub teadupärast ka Läänemereni, mis on ajendanud Rootsi valitsust lükkama tagasi Rootsi Läänemere territoriaalvetesse kavandatud 13 avamere tuulepargi rajamise taotlused.
Rootsi valitsus kiitis seevastu heaks avamere tuuleenergiaprojekti nimega "Poseidon", mis ei asu aga Balti meres, vaid riigi läänerannikul.
Läänemere projektide tagasilükkamist põhjendades sõnas valitsus, et Rootsi ei saa kavandatud tuuleparke lubada, "pidades silmas mõju, mida rajatised avaldaksid kaitsehuvidele".
Rootsi relvajõud on väljendanud korduvalt muret Läänemere tuuleparkide rajamise projektide pärast, väites, et tuhanded kavandatavad tuulikud võivad ohustada Rootsi kaitsevõimet.
Relvajõudude ohuhinnangut aluseks võttes leiab Rootsi valitsus, et avamere tuulepargid Läänemeres tooksid riigi sõjalisele kaitsele "vastuvõetamatuid tagajärgi", ütles riigi kaitseminister Pål Jonson.
"Tõsises julgeolekupoliitilises olukorras, milles Rootsi praegu viibib, peavad riigikaitse huvid olema arvestatud, kui selliseid otsuseid tehakse," lisas minister.
Saavutamaks oma "netonulli" eesmärgid panustab Rootsi üha rohkem tuumaenergiale. Möödunud aastal kiitis Rootsi parlament heaks uue energiaseaduse, mis sillutab teed täiendavate tuumareaktorite ehitamisele lisaks algselt heakskiidetud kümnele projektile, et suurendada energiajulgeolekut, vähendades samas süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Toimetas Adrian Bachmann