Itaalia poliitikaanalüütik Thomas Fazi selgitab Compact Magazine’is, kuidas Euroopa võidurelvastumise ajendiks pole mitte “Venemaa oht” vaid meeleheitlik “Euroopa Liidu projekti päästmine”.
Liberid-globalistid deklareerisid ennast konservatiivideks.
Mõlemapoolselt õiglase rahu saab tagada ainult rahuleping, mille sisu osas on mõlemad sõdivad osapooled täpselt ühte meelt. Seda teostumas kujutleda on raske, kuna mõlemad korraga ei saa võita ehk emb-kumb peab alla jääma, tuletab poliitikavaatleja Lajos Orosz lugejatele meelde.
EKRE esimees Martin Helme arvab ühismeedias, et Kristen Michali valitsus on korrumpeerunud tankistidest koosnev “lendav tsirkus” ja loodab, et see “õudus” ei kesta enam kaua.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Urmas Reitelmann leiab ühismeedias, et Kaja Kallas ei jätka Euroopa Komisjonis enam kaua ja tõeline tsirkus läheb lahti siis kui talle hakatakse asendajat otsima.
James Delingpole kirjeldab Austraalia Spectatoris, kuidas ühte kliimamuutuste alusteooria – hokikepi graafiku – autorit tabas hiljuti kohtus alandav kaotus ja sarjamine.
Pettusega võimule saanud ja Eesti rahva elu kapitaalselt tuksi keeranud Reformierakond ei ole ümbersündinud ning tuleks koos oma poliitiliste puudlitega saata elu lõpuni kasina elu peale pattu kahetsema, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
George Orwelli “1984” peaks olema ulmekirjandus, mitte õpik. Paraku sellisena nii Euroopa Liit kui selle sabas laperdav Eesti ühispartei osutatud raamatut käsitlevad.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev teeb ülevaate Gruusia tänasest sisepoliitilisest olukorrast.
Nägude kontroll „15-minuti linnas“ on eesti rahva jaoks ettevalmistatav globaalkolhoos. Eesti ametnikud on kujunenud ühiskonna tegelikeks isandateks, kes ei täida Eesti põhiseadusest lähtuvaid tööülesandeid, vaid tegutsevad hoopis teiste gruppide huvides. Isegi poliitikud ei tea, mis „meie“ ministeeriumides tegelikult toimub, kirjutab Roland Tõnisson.
