Kui Venemaa on olnud tugev, ei ole „lääneliitlased“ hetkekski kõhelnud Eestit, Lätit ja Leedut vene karule ette sööta, et tolle nälga leevendada. Täna, aastal 2025, tasub Eestil otsida sõpru nii lähedalt kui kaugelt. Eelkõige tuleb Eesti riigil olla sõber oma rahvaga, kirjutab Roland Tõnisson.
Ameerika Ühendriikide libertaarist poliitik Ron Paul leiab Mises Institute’i portaalis, et tänast poliitilist olukorda arvestades on avanenud Ameerika Ühendriikidele võimalus lahkuda selle vastalistest rahvusvahelistest organisatsioonidest.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pidas 4. märtsi õhtul kongressis kõne olukorrast riigis. Kõnes pöörati rohkem tähelepanu munade hinnale kui Euroopale ja Ukraina sõjale, kirjutab ajaloolane Tim Stanley Telegraphis.
Miks jagate süstemaatiliselt Eesti ühiskonda lõhestavaid Reformierakonna valenarratiive ning ausate, kuid kriitilisi küsimusi küsivate inimeste vastu suunatud laimu – ja samas väidate, et te seda ei tee, küsib Rea Raus propagandist Martin Lainelt.
Me vajame täielikku paradigma muutust oma välis- ja julgeolekupoliitikas.
Lääne-Euroopa on juba kadunud, kuigi loodetavasti mitte veel täiesti pöördumatult. Kesk-Euroopa ühinemise korral saaks veel taastada Euroopas normaalsuse ning sel moel antava hea eeskujuga päästa ehk kogu Euroopa, kirjutab Ungari poliitikavaatleja Lajos Orosz Objektiivile.
Euroopas peavad sõda kaks üdini korrumpeerunud riiki. Sajad tuhanded elud lõpevad selleks, et keegi kusagil rikastuks. Mõlema rahva tulevik on kaalukausil, sest surevad kümned ja sajad tuhanded noored inimesed, kes võiksid nautida elu ja tunda rõõmu oma lastest, kes jäävad nüüd sündimata. Mida kiiremini see hullus lõpeb, seda parem, kirjutab Roland Tõnisson.
Eesti inimesed, kaasa arvatud poliitikud, kes praegu USA presidenti halvustavad, peavad endale aru andma, et nad kritiseerivad meest, kellest oleneb Eesti riigi kaitsmine kallaletungi korral.
Veebruaris meenutatati Saksamaal Dresdeni pommitamise ohvreid.
Võim peab demokraatias garanteeritult vahetuma ka siis või iseäranis siis, kui rahvas seda tahab, aga võimulolija seda üldse ei taha – ja põhiseadus ei näe ette, et selle võiks panna sõltuma delegeeritud usaldusest mõne valimis- või turvateenistuse vastu, sest valimiste otsesus on ise demokraatia turvagarantii, kirjutab MTÜ Ausad Valimised esimees Märt Põder.
