Nädalakommentaar: Eesti juubeliaastal tuleb küsida, milleks ja miks meie riik olemas on
Omakasupüüdlik näitemäng, mida me senini oleme nimetanud Eesti riigiks, viib meid põhiseaduse preambulis sõnastatud eesmärgist iga päevaga üha kaugemale.
Omakasupüüdlik näitemäng, mida me senini oleme nimetanud Eesti riigiks, viib meid põhiseaduse preambulis sõnastatud eesmärgist iga päevaga üha kaugemale.
Kaks marssi ja kaks maailma: konservatiivne ja kristlik ning pahemliberaalne ja sotsialistlik.
Kuivõrd Euroopa Liidus ja selle osana ka Eestis on võetud kurss sodomiitlike "abielude" normaliseerimisele läbi kohtute, siis on oluline, et konservatiivid seisaksid ühiselt abielu mõistele kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse saamise eest, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Objektiivi saates "Fookuses".
Kersti Kaljulaidi ja Matti Maasika orjameelne jutt õigustamaks vähemalt 50-miljonilist iga-aastast lisamakset Euroopa üleliidulisse eelarvesse on eriti teravas kontrastis meie põhjanaabri Euroopa asjade ministri Sampo Terho selge seisukohaga, et kui Euroopa Liit muutub väiksemaks, peaks väiksemaks muutuma ka liidu eelarve.
Samal ajal, kui parlament raiskab oma energiat Urmas Reinsalu umbusaldamisega, puudub igasugune arutelu president Kersti Kaljulaidi ja välisministeeriumi asekantsleri Matti Maasika poolt Euroopa Liidule antud lubaduste üle, et Eesti on nõus järgmise perioodi jooksul panustama üleliidulisse eelarvesse aastas kümneid miljoneid eurosid rohkem.
Jätkuna eelmisele nädalakommentaarile kõneleb Markus Järvi ülbetest riiklikest struktuuridest, mis näevad vaenlasi neis kodanikes, kes töötavad vastu kabinettide vaikuses tehtud omakasupüüdlikele otsustele ning pole nõus moraaliseaduse, riikliku iseseisvuse või Eesti looduskeskkonna hävitamisega.
Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni kasvatamine kaheksa inimese ja rohkem kui kolme miljoni euro võrra järgmiseks neljaks aastaks ei lahenda süvariigi mahhinatsioonide tõttu kaotatud rahva usalduse defitsiiti.
Objektiivi saates "Fookuses" võtavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid taas kord sõna rahvussümboolika teemal, kommenteerides Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Alo Rauna artiklit, milles räägitakse vajadusest muuta Eesti hümni, kuna eriti selle kolmas salm, mis algab sõnadega "Su üle Jumal valvaku", ei pidavat enam paljusid kõnetama.
Eesti juubeliaasta esimeses Objektiivi saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi üha avalikumalt rahvusriigi ideaalist loobuva Eesti riigi järjekordset ämbrit, mis kallati eesti rahva kaela juba uusaastaööl: samal ajal, kui lätlased tervitasid oma juubeliaastat hümni ühislaulmisega, otsustas Rahvusringhäälingu aastavahetuse programmi toimkond koos presidendi kantselei ja Tallinna linnaga jätta hümn mängimata ja laulmata.
Aastale 2017 vaatab tagasi Martin Helme, kelle sõnul võib peagi mööduval aastal jääda Eesti poliitikat ja ühiskondlikku elu iseloomustama hirmus sahmerdamine kõigil rinnetel, millest sündis aga vähe villa.