Samal ajal, kui parlament raiskab oma energiat Urmas Reinsalu umbusaldamisega, puudub igasugune arutelu president Kersti Kaljulaidi ja välisministeeriumi asekantsleri Matti Maasika poolt Euroopa Liidule antud lubaduste üle, et Eesti on nõus järgmise perioodi jooksul panustama üleliidulisse eelarvesse aastas kümneid miljoneid eurosid rohkem. Selliste lubadustega on Maasikas ja Kaljulaid ületanud oma volitusi ja tunginud parlamendi töömaale, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".   

President Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, et Eesti ja teised riigid peavad pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidu eelarvesse rohkem panustama. Sama on kinnitanud ka välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas, kelle sõnul on Eestil väga sobilik öelda, et "meie oleme valmis juurde maksma, meie meelsest Euroopa Liit teeb oma rahaga häid asju ja eks see innustab ka teisi".

Markus Järvi ja Varro Vooglaidi hinnangul on riigile rahaliste kohustuste lubamine presidendi ja ühe välisministeeriumi ametniku suust skandaalne, kuna selleks puudub riigikogu otsus.

"Minu meelest on tähelepanuväärne see, et juba pikemat aega kuuleme tüdimuseni jauramist sellest, kas Reinsalu tohtis ühte sõna öelda ja kas ta peaks tagasi astuma, ent samal ajal jäetakse avalikus arutelus täiest tähelepanuta asjaolu, et vabariigi president ja Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, Matti Maasikas, ehk üks välisministeeriumi ametnik käivad Brüsselis suure suuga lubamas, et Eesti on valmis võtma kümnetes miljonites eurodes endale juurde rahalisi kohustusi, et panustada Euroopa Liidu eelarvesse. See ei pälvi üldse tähelepanu," tõdeb Varro Vooglaid ja lisab, et olukord on seda kummalisem, kuna avaldused on tehtud jämedalt oma volituste piire ületades.

Kommenteerides Kaljulaidi ja Reinsalu mängu, kus justiitsminister on ilmselgelt viskunud lavale, et presidendilt tuli ära võtta, tõdeb Markus Järvi, et kujunenud olukord on näitemäng, mis võeti ette selleks, et palju olulisemad asjad tähelepanuta jääksid.

"Maasika avaldusest tundub aga küll, et see mees pole aastast 2011 mitte Eesti Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures, vaid Euroopa Liidu huvide alaline esindaja Eestis," tõdeb Järvi.

Saates tuleb juttu veel sellest, kuidas võim nii Eestis kui Euroopa Liidus libiseb üha avalikumalt süva- ja püsiriigi kätte, mille esindajaid (nagu Kersti Kaljulaid) võib üha enam näha avalikes võimustruktuurides ja kes ametnikkonna esindajatena näitavad avalikult välja, kelle käes on tegelik otsustusõigus.

Vaadake lisa videost!