Wikipedia asutajate eesmärgiks oli algselt tõenäoliselt tasuta erapooletu teadmistevaramu loomine. Paraku võtsid selle üle progressistid ning tänaseks on selle sisu raamitud vasakäärmuslaste ja teiste “erihuvide” maailmavaatesse.
Miljardärist ettevõtja Andrej Babiši juhitud konservatiivne ANO partei võitis ülekaalukalt 3. ja 4. oktoobril toimunud Tšehhi Vabariigi parlamendivalimised ligi 35-protsendise häältesaagiga.
Kolme opositsiooni- ja ühe valitsuspartei toetusega läks Läti Saeima väliskomisjonist läbi ettepanek astuda välja näiliselt naiste õiguseid kaitsvast Istanbuli konventsioonist.
Inimestele, kes arvavad, et Facebooki emaettevõtte Meta välja õpetatud kunstmõistusele päringute tegemine on tore mõte, hakkab Facebook peatselt nende päringute alusel näitama reklaame ja soovitama sisu.
Taani pealinnas Kopenhaagenis toimus kahepäevane Euroopa võimurite jututuba ja Ungari vastuseisu tõttu jäid seekord Ukraina Euroopa Liitu vastu võtmata ning Venemaale alles selle külmutatud varad.
Unagri peaminister Viktor Orbán selgitas peale Euroopa Poliitilise Ühenduse Kopenhaagenis toimunud kohtumist, miks Euroopa Komisjon tahab Ukrainas sõdida ja kuidas erinevad osapooled üritavad sõjalõkkel "küpsetada oma praadi".
Föderaalne juurdlusbüroo vallandas töötajad, kes 2020. aastal Washingtonis toimunud BLM-laste märatsemise ajal viimaste ürituse toetuseks põlvitasid.
Ühismeediaplatvormi Telegram omaniku Pavel Durovi sõnul nõudsid Prantsusmaa luureteenistused ja Moldova valitsus 2024. aastal vastu viimase presidendivalimisi teatud Telegrami kanalite tsenseerimist.
Moldova presidendil Maia Sandul on pikaajalised ametialased sidemed George Sorose asutatud Avatud Ühiskonna Sihtasutustega ja viimane on riigi “demokraatlikesse väärtustesse” investeerinud üle saja miljoni euro.
Ühendkuningriigi valitsuse sõnul muudab digi-ID ebaseaduslikult töötamise keerulisemaks. Kriitikute sõnul ei lähe selline kava kokku inimõigustega ja sellest pole ebaseadusliku sisserände vastu midagi kasu.
