Rumeenias tühistati 2024. aasta detsembri alguses presidendivalimised, kuna need oleks võitnud konservatiiv Călin Georgescu. Jaanuari teisel nädalavahetusel avaldasid Bukaresti tänavatel demokraatia tühistamise vastu meelt umbes sada tuhat inimest.
Meeleavaldused on Rumeenias peale valimiste tühistamist kestnud järjepidevalt. 10. kuni 12. jaanuarini võtsid need seni kõige suurema ulatuse ja riigi pealinna Bukaresti tänavatele kogunes demokraatia tühistamise vastu meelt avaldama kümneid kuni sadu tuhandeid inimesi.
Korporatistliku meediakanali Euronewsi sõnul pidi Rumeenia konstitutsioonikohus valimised tühistama, kuna Georgescu on "paremäärmuslasest rahvuslane", ta rikkus väidetavalt valimisprotseduure ja teda aitas Venemaa.
Üheks meeleavalduste vedajaks on rahvuslik AUR partei, mida Euronewsi ajakirjanikud nimetavad "äärmusparempoolseks". Konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt tuleb valimised korraldada alates kandidaatide ülesseadmisest uuesti. Meeleavaldajad nõuavad valimiste jätkamist sealt, kus need pooleli jäid ehk teisest voorust.
AUR-i juht George Simioni kinnitas 12. jaanuaril inimestele, et möödunud aasta 6. detsembril toimus Rumeenias putš. Ajakirjanikega rääkides põhjendas ta seisukohta: "Meil on kahju, et me selle alles nii hilja avastasime, aga me elame vales ja meid juhivad inimesed, kes nimetavad ennast demokraatideks, kuid pole seda. Me nõuame valimiste jätkamise kaudu demokraatia juurde tagasi pöördumist, jätkates valimiste teisest voorust."
Samamoodi nõuavad meeleavaldajad eelmise presidendi Klaus Iohannise tagasiastumist, kelle mandaat on lõppenud, kuid kellel põhiseaduskohus lubas kuni järgmise presidendi valimiseni ametisse jääda.
Rumeenia presidendivalimiste esimene voor toimub ametis oleva valitsuse kavade kohaselt uuesti 4. mail. Kui ükski kandidaat ei kogu üle 50 protsendi häältest, peavad inimesed tegema valiku kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel 18. mail valimiste teises voorus.
Venemaa Rumeenia presidendivalimistesse ei sekkunud. Georgescu n-ö kurja juureks olevat TikToki kampaaniat rahastas Ukraina sõja ja Euroopa Liidu meelne Rumeenia Rahvusliberaalne Partei, mis tegi seda sotsiaaldemokraatide presidendikandidaadi võimaluste nurjamiseks.
Arvamusküsitlused näitavad, et juhul kui ühisparteil ja süvariigil ei õnnestu Georgescut ära keelata, võidab ta kordusvalimised ülekaalukalt.
Rumeenia inimeste rahulolematuse sotsiaalmeedia kajastuste läbivaks jutupunktiks on väide, et presidendivalimised ja õigusriik tühistati Euroopa Liidu nõudmisel.
Toimetas Karol Kallas