Kõige rohkem keskkonda koormavad Euroopa Liidu riigid soovivad, et teised ühenduse liikmed maksaksid kinni nende "rohelise ülemineku", kirjutab uudisteportaali ReMix toimetaja Daniel Deme.
24.-25. maini toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise raames pandi riigijuhid keskustelema Euroopa Liidu ühtse heitmemaksu teemal. Ühtne heitmemaks on samm suurema eesmärgi poole, milleks on "heitmete tollimaks" (carbon border tax) Euroopa Liidu piiridel. Uus maks tähendab Euroopa Liitu sisse veetavate kaupade maksustamist lisakoormisega vastavalt nende tootmise käigus paiskunud CO2 heitmetele, vahendab uudisteportaal ReMix.
Saksamaa Rahandusministeeriumi ilmavõrgukeskkonnas selgitatakse, et Prantsusmaa ja Saksamaa majandusekspertide nõukogu on ette valmistanud ettepanekute nimekirja, milles soovitatakse kehtestada Euroopa Liidus ühtne CO2 maks, mis peaks järgmise sammuna kaasa tooma ühtse kaupade, mis kas lähevad Euroopa Liidust välja või tuuakse sisse, maksustamise.
Kuna ettepaneku on teinud Saksamaa ja Prantsusmaa eksperdid, siis on üpris kindlalt arvata, et uue maksu kriteeriumid on rohkem majanduse kui keskkonna huve arvestavad. Lisaks kuigi kõigi liikmesriikide ühtne heitmemaks on Euroopa Liidus juba aruteluteema ei tea keegi veel, kuidas importijatelt kogutud maksuraha hakatakse jagama.
Ühtne heitmemaks on eelkõige kasulik riikidele, kus paisatakse õhku rohkem CO2-te ja mitte nii väga neile, kus on suudetud heitmekoguseid oluliselt vähendada.
Saksamaa ja Prantsumaa heitmemaksu ideele oli ka vastalisi, nagu näiteks Ungari peaminister Viktor Orbán, kes teatas, et Ungari on sellise maksu vastu ja kliimaüritused peavad kinni maksma kõige suuremad saastajad, ehk suurettevõtted.
Ungari justiitsminister Judit Varga on välja käinud "tehnoloogianeutraalsuse" mõtte, mis annaks riikidele vabaduse valida ise heitmekoguste vähendamise viisid, mille hulgas oleks näiteks ka tuumaenergeetika. Tema sõnul tähendaks uus ühtne heitmemaks seda, et kliimasõja peaksid kinni maksma suursaastajate asemel tavalised inimesed.
Ühtse heitmemaksu vastalised on välja arvutanud, et kuna uue süsinikukaubanduse süsteemi järele hakataks maksustama ka kodude heitmeid, siis tähendaks uus maks keskmisele perekonnale kuni 900 eurost lisamaksukulu aastas. Kui sellega kaasneb veel tuumaenergeetikast loobumine, nagu see on juhtunud Saksamaaga, muutuvad asjaolud veelgi keerulisemaks, sest ilma tuumaenergeetikata pole tänase tehnoloogilise taseme juures võimalik Euroopa Liidu kliimaeesmärke täita.
Hiljutise uuringu järele on Euroopa suurimad saastajad Ukraina, Lääne-Balkani, Poola ja Saksamaa söeelektrijaamad. Saaste võib kanduda tuhandete kilomeetrite taha ja arvatakse, et sellest on Euroopas põhjustatud suur hulk enneaegseid elust lahkumisi. Arvatakse, et näiteks 2018. aastal põhjustas õhusaaste 41 Euroopa riigis 417 000 enneaegset surma. Nelja suurima saastajana nimetatakse uuringus Poola Belchatowi ja kolme Saksamaa söeelektrijaama.
Seega pole üllatav, et üheks suurimaks Euroopa Liidu ühtse heitmemaksu idee toetajaks on Saksamaa valitsus. Saksamaa energiapoliitika aluseks on äärmusideoloogia ja selle eesmärgid, mida suunab riigi poliitiline dünaamika [Saksamaal on üheks populaarsemaks parteiks äärmusvasakpoolsed Rohelised]. Roheliste nõudmisel kiirkorras suletavad tuuma- ja söeelektrijaamad, millele on lisatud ambitsioonikas üleminek eletrisõidukitele, toob Saksamaa jaoks vägagi tõenäoliselt kaasa pikka aega kestva energiakriisi, mille lahendamine käib üle jõu isegi majanduslikult nii edukale tööstusriigile kui seda on Saksamaa.
Nii pole ka üllatav, et väiksemad ja mitte nii heal järjel olevad riigid on vastu mõttele, et rikkamate riikide, mis täna paiskavad õhku suuremas koguses heitmeid, poliitiliselt mahitatud energiaeesmärke hakataks kinni maksma Euroopa Liidu ühisest kaukast.
Kui Ungaris on aastane heitmekogus elaniku kohta 6,6 tonni, siis Saksamaal on see 11,2 tonni. Eestis paisatakse tänu põlevkivienergeetikale elaniku kohta aastas õhku ca 13 tonni heitmeid. Euroopa liidu keskmine on 8,7 tonni. Ungaris on neli tuumajaama, mis toodavad poole riigis vajaminevast elektrist ja lepingud on sõlmitud kahe uue tuumajaama ehitamiseks.
[Järgmised numbrid on ligikaudsed, erinevates allikates võivad numbrid erineda jne.] Üks keskmine täiseas puu neelab aastas keskmiselt 22 kilogrammi süsihappegaasi. Ühe tonni heitmete maandamiseks läheb ühes aastas vaja 46 puud. Keskmisel metsahektaril kasvab 2000+ puud, ehk üks hektar metsa seob aastas u 43 tonni heitmeid. Eesti aastase CO2 kogus maandamiseks läheb vaja 419 000 hektarit metsa. Eestis on metsaga ametlike andmete järele kaetud ümmarguselt 2,3 miljonit hektarit. Nii võib ka küsida kui õigustatud on heitmeraha kogumine riigis, kus heitmete sidumise võime metsa poolt on viis korda heitmekogusest suurem?
Toimetas Karol Kallas