Kahe Saksamaa teadlase koostöös valmis uuring, mis osutab otsesele seosele Covidi vaktsiinide ja liigsurmade vahel.
Regensburgi Ülikooli psühholoogiaprofessor Christof Kuhbandner analüüsis koos Osnabrücki Ülikooli Matemaatikainstituudi matemaatikateadlase Matthias Reitzneriga Saksamaa liigsurmasid aastatel 2020 kuni 2022. Kuhbandner tegi ülevaate oma uuringust Dr Josh Guetzkowile.
Esiteks on huvitav vaadata liigsurmi aastate kaupa sõltuvalt vanuserühmast.
Juba 2021. aastal täheldati liigsurmade arvu suurenemist ja seda eriti keskealiste inimeste vanusegruppides. Sama areng jätkus ka 2022. aastal, kuid siis kasvas liigsuremus ka 15–29-aastaste inimeste vanuserühmas. 2022. aastal lahkus elust kõikidel kuudel pea kümme protsenti oodatud suremuse määrast rohkem inimesi.
Järgmine silmatorkav asi on liigsurmade hulk aastate lõikes vastavalt vanusegrupile. Roheline näitab väiksemat suremust, punane liigsurmi.
Graafikutest võib teha mitmed olulisi järeldusi.
Alguses on huvitav vaadata liigsuremust alates 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta märtsini, kui aastavahetusel tabas riiki jõuline Covidi laine. Ühelt poolt on näha tugevat seost vanusega: mida vanemad on inimesed, seda suurem on liigsuremus ja absoluutselt mitte midagi ei ole vaadata vanuserühmades alla kolmekümne aasta.
Teiselt poolt on selle juures näha juurdemeelitamise mõju (pull-forward effect): liigsurmade faasile järgneb keskmisest väiksem suremus kõigis mõjutatud gruppides ehk Covidi lainega said pihta need inimesed, kes oleksid nagunii järgnevate kuude jooksul elust lahkunud.
Teisiti sõnastades tasakaalustab liigsuremuse faasi järgnev suremuse "puudus", mis kokkuvõttes tähendab, et liigsuremus oli 2021. aasta märtsis alanud süstimiskampaania ajal pea olematu.
Kuid see muster muutub 2021. aasta märtsi ehk süstimiskampaania alguse järel oluliselt. Äkitselt ei sõltu liigsuremus enam vanusest ja seda ei kompenseeri järgnev suremuse "puuduse" faas. Seda on eriti hästi märgata nooremates vanusegruppides. Kuni süstmiskampaania alguseni ei olnud 15–29 aastaste vanuserühmas mitte mingisugust liigsuremust. Peale vaktsineerimiskampaania algust hakkas selles 15–29-aastaste grupis surema eeldatust rohkem inimesi.
Samuti pole enam pea üldse mingisuguseid surmade "puuduse" perioode ja liigsurmade hulk ainult kasvab ning kasvab. 2022. aasta detsembris suri 15–29-aastaste vanusegrupis 22,5 protsenti rohkem inimesi ja see on vanuserühm, kus inimesed nii kergelt hinge ei heida. Sarnane muster kordub 30–49-aastaste ja 60–79-aastaste vanuserühmas. Isegi vanemate kui 80-aastaste rühmas, kus algseid liigsurmade laineid tasakaalustas järgnev väiksem suremus, olukord 2022. aastal muutus. Kuni detsembri lõpuni võib jälgida pidevat liigsurmade hulga suurenemist.
Kokkuvõtteks tekib järgmine pilt: alates 2021. aasta aprillist, kui algas süstikampaania, on liigsurmade arv, sealhulgas kõige nooremates vanuserühmades, järjepidevalt suurenenud ja seda ei tasakaalusta järgnevad surmade "nappuse" perioodid. See tähendab, et vaadeldud liigsurmadele ei järgne enam juurdemeelitavat mõju, kus peamiselt haavatavad inimesed surevad mõned kuud oodatust varem.
Nagu näitab liigsuremuse ja Covidi surmade muutumine ajas, ei saa seda seletada ainuüksi Covidi surmadega.
Sinine joon näitab Covidi- ja punane liigsurmasid. Vasakul on surmade arv, horisontaalteljel aastad.
Alates 2021. aasta veebruaris haagib Covidi surmade graafik ennast lahti liigsurmade graafikust. Vaatamata märkimisväärsele surmade "puuduse" faasile tuvastati samal ajal suur arv Covidi surmasid, mis omakorda seab suure küsimuse alla nõndanimetatud "Covidi surmade" diagnoosid. Saab järeldada, et Covidi surmaks määrati surmad, mis oleks toimunud samal ajal hoolimata Covidist. Alates 2021. aasta septembrist on liigsuremus Covidi surmadest suurem ja 2022. aastal on liigsuremus kasvanud tohutu kiirusega, kui samal ajal Covidi surmade hulk märkimisväärselt vähenes. Samal perioodil võib vaadelda märkimisväärset sarnasust süstimise graafiku ja liigsurmade graafiku vahel.
Liigsuremus kasvab paralleelselt esimeste süstide arvu suurenemisega. Täpselt samal ajal kui esimeste süstimiste hulk hakkab vähenema, hakkavad vähenema ka liigsurmad, kuid seda mitte nii suurel hulgal kui esimeste süstide kogus. Seda ilmselt põhjusel, et samal ajal kasvab teisena tehtud süstide hulk. Teise süstikorra tipuga koos saabub ka liigsurmade laine tipp, mis hakkab langema koos teisena tehtavate süstide kogusega. Koos kolmandate süstidega kasvab rööpselt ka liigsuremus ja täpselt koos kolmandate süstide hooaja möödumisega väheneb ka liigsuremus.
Loomulikult ei tähenda suhteseos alati põhjust. Kuid teiselt poolt oleks süstimise tulemus täpselt selline, kui kaasnähud kasvatavad ootamatute surmade hulka. Samuti võib arvesse võtta selgelt dokumenteeritud olukordi, kus süstimine toob kaasa ootamatud surmad. Täpsemalt näitavad olemasolevad vaatlused – paraku pole selle kohta epidemioloogiliselt pädevaid andmeid –, et süstidega seotud surmade hulk on selgelt kõrge. Oma teadustöös me osutame Heidelbergi [Ülikooli] tuntud patoloogi Peter Schirmacheri eelretsenseeritud teadustööle. Järgnev on osutuse kokkuvõte meie teadustööst.
Näiteks uurimisrühma, mida juhtis Peter Schirmacher, teadustöös leiti 35 lahkunu, kes olid surnud ootamatult 20 päeva jooksul peale süstimist, lahkamise käigus, et eelnevad haigused olid tõenäoliseks põhjuseks ainult kümnel juhul. Ülejäänud 25 juhtumist järeldati kolmel juhul, et surma põhjuseks oli tõenäoliselt süstist põhjustatud müokardiit ja kahel juhul peeti võimalikuks sama. Lisatud Tabel 1 näitab, et süstimine oli surma põhjuseks ka teatud ülejäänud surmade puhul. Näiteks suri 38-aastane mees, kellel ei olnud mingeid olulisi eelnevaid haigusi, ootamatult süstist põhjustatud trombootilisse trombotsütopeeniasse. 23-aastane naine, kellel ei olnud mingeid olulisi eelnenud haigusi, suri kopsuembooliasse, mille puhul võib samuti eeldada, et süstimine oli elust lahkumise põhjus.
Kõik need leiud osutavad kahele olulisele vaatekohale. Esiteks näitavad uuringu tulemused, et Covidi süstid võivad kaasnähuna põhjustada surmasid. Teiseks näitavad need, et surmavad Covidi süstide kaasnähud ei ole äärmiselt erakordsed juhtumid. Autorid järeldavad õigesti, et epidemioloogilisi järeldusi nende teadustööst võimaliku riski ja juhtumite sageduse kohta ei saa teha. Kuid tõsiasi, et 35 surma ülevaatamine, mille põhjuseks oli ainult üks surmatüüp (surid ootamatult kodus), mis leidsid aset ühes Saksamaa väikeses piirkonnas (Heidelbergi Ülikooli Haigla teeninduspiirkond), paljastavad juba nii palju surmasid, mille põhjuseks on tõenäoliselt Covidi süstid, et me võime vähemalt eeldada, et Covidi süstidest põhjustatud surmad ei ole äärmiselt erakordsed.
Teadustöös leitakse lisaks, et Covidi süstid on tõenäoliselt kaasa toonud märgatava nurisünnituste arvu suurenemise ja elussündide vähenemise.
Toimetas Karol Kallas