Saksa sõdurid Balti riikides ja Poolas toimunud rahvusvahelisel õppusel Saber Strike, 8. juuni 2015. Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix

Saksamaa valitsus tahab saata Lähis-Itta Tornado sõjalennukid, sõjalaeva Sachsen ja kuni 1200 sõdurit, et ühineda võitlusega ISIS-e vastu Süürias. Valitsuse plaan vajab aga parlamendi kinnitust.

Pealegi ei oodata maavägede saatmisest piirkonda murrangut praeguses sõjalises olukorras, pigem on tegemist sümboolse žestiga. Esialgsetel andmetel Saksa sõdurid otseses lahingutegevuses osalema ei hakkaks.

USA president Barack Hussein Obama ei ole maavägede saatmise poolt, kuna sellise sammu vastu on 53 protsenti ameeriklastest. Ka Venemaa ei planeeri maavägede saatmist antud piirkonda ning kavatseb jätkata oma õhuväe koostööd president Bashar al-Assadi maavägedega.

Samas on suur osa eri maade eksperte arvamusel, et liitlased (sealhulgas Venemaa) peavad varem või hiljem maaväed Islamiriigi vastu saatma, sest ilma selleta on võidu saavutamine võimatu. Vastava koalitsiooni loomist takistab aga küsimus Venemaa ja Iraani toetatud Süüria presidendi Assadi võimule jäämisest.

Kuigi Saksamaa kavatseb solidaarsusest Prantsusmaa ja teiste liitlastega osaleda võitluses islamistide vastu, on siseriiklik olukord kantsler Angela Merkeli jaoks pingeline. Juba 48 protsenti sakslastest ei soovi tema jätkamist 2017. aastal. Ennustatud 800 000 migrandi asemel on praeguseks Saksamaale saabunud umbes 900 000 ning aasta lõpuks tõuseb saabujate arv eeldatavasti miljonini. Järgmisel aastal on oodata illegaalse immigratsiooni kasvu.

Väljaande Welt am Sonntag küsitluse kohaselt soovivad umbes 40 protsenti immigranditaustaga Saksamaa elanikest migratsioonitulva lõpetamist. Etniliste sakslaste hulgas on vastav protsent 45.

Illegaalseid immigrante on majutatud nüüdseks spordihallidesse ja kirikutesse ning suurem osa koormusest langeb suurlinnadele. Immigrantide integreerimine on riigile suureks väljakutseks, sest napib tõlke ning suure hulga oskusteta ja nõutava hariduseta inimeste kaasamine Saksamaa argiellu on ülimalt keeruline ülesanne. Immigrantide kapseldumine oma keskkonda ning Saksamaa osalemine sõjategevuses Lähis-Idas võivad osutuda riigi sisejulgeoleku aspektist lähtudes riskiteguriteks.