Hiljuti Saksamaal avaldatud uurigus tuvastati tõsine sisserändega kaasnev mure: sisserände taustaga õpilaste õppeedukus on sakslaste omast märkimisväärselt madalam.
Uuringu viis läbi mõttekoda Walter Eucken Institut. Tuvastati, et Saksamaa koolilastest on ühel kolmest sisserändaja taust, mis tähendab, kas nad ise on sündinud välismaal elik üks nende vanematest on välismaa päritolu, vahendab Breitbart.
Uuringus leiti lisaks, et sisserändetaustaga õpilased on märkimisväärselt üleesindatud õpilaste hulgas, kellel ei õnnestu täita lõputunnistuse saamise nõudeid (Schulabschluss). Täpsemalt näitavad 2023. aasta andmed, et 74 protsenti õpilastest, kelle teadmised ei küündinud Schulabschlussi tasemeni, olid sisserndaja taustaga.
Samuti tõdetakse uuringus, et sisserändaja taustaga õpilased saavad märkimisväärselt halvemini hakkama standard kontrolltöödega.
Samamoodi ei suuda sisserändaja taustaga õpilased omandada nõuetekohast kutseharidust.
Uuringu autori Lars Feldi sõnul jäävad eriti vajaka osutatud õpilaste grupi oskused matemaatikas ja loodusteadustes.
Ühe põhjusena, miks sisserände taustaga õpilastel läheb koolis halvemini tuuakse välja, et nad ei räägi kodus saksa keelt.
2009. aastal avaldatud teadusuuringust selgub, et kui klassis on "akadeemiliste väljakutsetega" õpilasi, mõjutab see märgatavalt kogu klassi õppeedukust. Mida võimendab sõnakuulmatu käitumine. Teisalt parandab heade õpitulemustega õpilaste hindeid nende kokku panemine teiste "saavutustele orienteeritud" õpilastega.
Toimetas Karol Kallas