Tippviroloogide omavaheline kirjavahetus osutab, kui vastuolulised olid viiruse päritolu teooriad pandeemia alguses ja kuidas laboritees ootamatult vaiba alla lükati, vahendab Die Welt.
Sõna „vandenõuteooria" on miski, millega 21. sajandil on võimalik iga diskussioon ära tappa ja konkureeriva hüpoteesi esitajaid debiilikuteks diskrediteerida, kirjutab Die Welt. Sellist lähenemist on kasutanud paraku ka mitmed tippviroloogid.
19. veebruaril 2020 avaldas Saksa viroloog Christian Drosten teadusajakirjas „Lancet" kirja, milles ta püüdis teha selgeks, et Sars-Cov2 on loomulikku päritolu. „Me seisame koos, et mõista kindlalt hukka vandenõuteooriad, mis viitavad sellele, nagu poleks Covid-19-l loomulikku päritolu." Nimelt olla viirus inimestele kandunud pangoliinidelt, nahkhiirtelt või koguni kährikutelt.
Eelmisel nädalal tuli avalikuks e-kirjavahetus sellest ajaperioodist, mis näitab, et selline eksimatuna näiv avaldus tehti vaatamata ebaselgetele faktidele. Meilivahetus sai avalikuks tänu USA ajakirjanikule Jimmy Tobiasele, kes nõudis kirjavahetuse välja toetudes informatsioonivabaduse seadusele.
Vastavalt kirjavahetusele oli USA immunoloog ja valitsuse nõunik Anthony Fauci see isik, kes lõi 1. veebruaril 2020 häirekella. Pärast vestlust Taani bioloogi Kristian Anderseniga oli talle selgeks saanud, et viirusel on muteerunud furiinilõhustumiskoht – mis aga viitab laboratoorsele päritolule. Fauci e-kiri läks mitmetele teadlastele, sh epidemoloog Jeremy Farrar, viroloogid Edward Holmes ja Marion Koopmans ning Saksamaalt tippviroloog Christian Drosten. Fauci kirjutas, et tuleks panna kokku uurimisgrupp, mis tegeleks teemaga süvitsi. Samuti pidas ta vajalikuks informeerida vastavaid asutusi.
„Ma kujutan ette, et need oleks USA-s FBI ja Suurbritannias MI5," arvas Fauci. Peale selle saatis ta artikli ajakirjast „Nature", milles tsiteeritakse Peter Daszakit, kes laboriteooriat rumalaks peab. Daszak töötas USA teadusgrandiga Wuhani viroloogiainstituudis. Artiklis oli juttu ka furiini lõhustusmikohast.
Avalikuks tulnud meilivahetus osutab sellele, et alguses valitses teadlaste keskel mingil määral avatus viiruse päritolu erinevate teooriate suhtes. Farrar, sihtasutuse Wellcome Trust direktor, nõudis „täiesti avatud ja erapoolikut diskussiooni", et „mõista 2019-nCov-i evolutsioonilisi allikaid." Veel samal päeval tahtis Fauci teha ühise telefonikonverentsi. Selle sisust pole tänini midagi teada.
E-kirjavahetus näitab aga selgelt: uurijad olid teadlikud, et Sars-Cov2 lähim geneetiline sugulane on nahkhiirte viirus RaTG13. Mõlema viiruse genoomi tähenduslik erinevus on eelpoolmainitud furiini lõhustusmiskoht ogavalgus – valgus, mis teeb viiruse nii nakkavaks. Viirust RaTG13 uuris põhjalikult Hiina teadlane Shi Zhengli, kes tõi selle Wuhani instituuti Yuhanni provintsi kõrgendikult. Shi koroonaviiruste andmebaas oli sel hetkel maailma suurim.
Kahtlust, et furiini lõhustumiskoht sisestati viirusesse Wuhani viroloogiainstituudis inimeste poolt, polnud juba tookord lihtne eemaldada. Viiruse loomulikuks päritoluks oleks vaja nn vaheperemeest, mille najal RaTG13 on koroonaviiruseks muteerunud. Kuid seda vaheperemeest ei ole tänaseni üles leitud.
Sellele vaatamata kirjutas viroloog Ron Fouchier teadlaste grupile 2. veebruaril 2020, et „mitteloomulik päritolu on täiesti ebatõenäoline." Selle peale vastas USA valitsuse nõunik ja geneetik Francis Collins, et kuigi Fouchier ja Drosten olid eelnevalt toimunud telefonivestlusel „rõhutanud oma argumente jõulisemalt, kui vaja", usub tema viiruse loomulikku päritolu. Seejärel vastas Jeremy Farrar, et „spektrumis nullist (loomulik päritolu) sajani (laboripäritolu) olen ma täiesti ausalt viiekümne juures. Ma usun, et me jääme halli tsooni nii kaua, kuni me ei ei pääse Wuhani laborisse, ja sinna pääsemine on ebatõenäoline."
Sellele järgnes raport, mida viroloog Holmes nimetas 4. veebruaril 2020 „täiesti neutraalseks ja teaduslikuks." Ta lisas: „Anomaaliaid ei mainita, muidu peetakse meid idiootideks." Samal ajal peavad teadlased siiski osaliselt võimalikuks, et viirus siiski pole loomulikku päritolu. Farrar kirjutab: „Eddi ütleb 60:40 labori kasuks. Mina jään 50:50 juurde."
Kirjavahetuse põhjal jääb mulje, et üks laboriteooria üks summutajatest on Saksa viroloog Christian Drosten. Nii süüdistas Hamburgi füüsik Roland Wiesendanger Drostenit laboriteooria välistamises, osutades ka teadlaste konverentsikõnes tehtud omavahelisele kokkuleppele. Drosten kaebas Wiesendangeri kohtusse ja Hamburgi kohus keelas füüsikul edaspidi selliseid arvamusi avaldamast.
Drosteni tööandja, Charité haigla kõneisik lausus pärast kirjavahetuse avalikuks tulemist, et laboriteooria välistamises ei peetud silmas „lab leak'i", viiruse võimalikku väljapääsemist laborist, vaid võimalikke geenitehnoloogilisi muudatusi viiruse genoomis. Küsimuse peale, et kirjavahetuses on viited sellele, nagu oleks tehtud kokkuleppe nn vandenõuteooria vaigistamiseks, vastas kõneisik, et tegemist on mõnede üksikute inimeste poolt levitava alusetu teooriaga.
Fakt on see, et teadlased leppisid toona kokku, et laboriteooriast vaikitakse. „Ma ei avalikustaks teesi laboripäritolu kohta," kirjutas kirjavahetuses Marion Koopmans 9. veebruaril 2022. „See aitaks mõnda nende teooriast kinnitada." Kümme päeva hiljem ilmus „Lancet'is" teadlaste grupi kiri, mis ütles, et viiruse loomulik päritolu on ainus tõsiseltvõetav hüpotees. 17. märtsil 2020 ilmus sarnane artikkel ajakirjas „Nature Medicine".
Igal juhul on näha, et laboripäritolu teesi on igal võimalikul juhul kas summutatud või naeruvääristatud. Praegu, kolm aastat pärast pandeemia algust, on diskussioon viiruse päritolu kohta siiski tasapisi tekkimas. Nii ilmus käesoleva aasta veebruaris ajakirjas „Technology Review" artikkel, milles sai sõna ka Wuhani labori juht Shi Zengli, keda Hiina võimud välisajakirjanike eest varjata püüavad.
„Varem ma imetlesin Läänt," sõnab Zhengli intervjuus. „Ma arvasin varem, et Läänes on õiglane ja tulemusele orienteeritud ühiskond. Ma arvasin varem, et oleks imeline elada maal, kus igaüks saab valitsust kritiseerida."
„Kuid mida Sa mõtled praegu?" küsis intervjueerija Jane Qiu. „Ma olen saanud aru, et Lääne demokraatia on silmakirjalik ja et suur osa selle meediast on ajendatud valedest, eelarvamustest ja poliitikast," viitab Zhengli teadlaste kirjatükile viiruse päritolu kohta, mis on justkui propagandakirjutis, mitte tulemusele suunatud uurimust.
Kust siis viirus pärineb, esitab Die Welt küsimuse. Teadlaste grupp ei andnud selle kohta pandeemia alguses mingit teavet, küll aga on saanud selgeks see, et algselt avatud arutelu päädis ühe dogmaga viiruse loomulikust päritolust. Sellise dogmaatilise seisukoha võtmise motiiv on tänaseni ebaselge.
Toimetas René Allik