Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) õiguskeskus tegi avalikuks komplekti dokumente, et aidata inimestel vaidlustada näomaski mittekandmisega seonduvalt tehtud trahviotsuseid.
Komplekt koosneb kolmest dokumendist, millest esimeseks on juhendmaterjal väärteoprotokollile vastulause ja maakohtule kaebuse esitamiseks, teiseks näidisvastulause väärteoprotokollile ja kolmandaks näidiskaebus maakohtule. Kõnealused dokumendid on kättesaadavad siit:
- Juhend vastulause ja kaebuse esitamiseks (Doc/Pdf)
- Näidisvastulause väärteoprotokollile (Doc/Pdf)
- Näidiskaebus maakohtule (Doc/Pdf)
SAPTK juhataja ja õiguskeskuse eestvedaja Varro Vooglaiu sõnul ei ole SAPTK õiguskeskusel võimekust kõiki maski mittekandmise tõttu saadud trahvide vaidlustamisest huvitatud inimesi õiguslikes vaidlustes esindada, küll aga on võimalik pakkuda neile abi selleks, et inimesed kaitseks oma õigusi ise.
Kõnealused dokumendid olid Vooglaiu kinnitusel sisuliselt valmis juba mõne aja eest, aga nende avalikustamise kasuks otsustati esmaspäeval seoses valitsuse otsusega mitte tühistada maskikandmise kohustust ja jätta see kehtima määramata ajaks.
„Inimeste karistamine selle eest, et nad ei ole nõus täitma valitsuse poolt kehtestatud kohustust, mis ilmselgelt ei ole takistanud viiruse levikut ühiskonnas, ent mis on paljude inimeste poolt tunnetatud ahistava või alandavana, ei ole kooskõlas vaba ja õiglase ühiskonna ideaaliga," toonitab Vooglaid ja lisab, et olukorras, kus koroonapiirangute õigustuseks toodud haiglate ülekoormust ei eksisteeri, puudub ka piirangute kehtestamiseks õigustus.
Ühtlasi osutab Vooglaid asjaolule, et näiteks Rootsis, kus maskikandmise kohustus ei ole päevagi kehtinud, oli viiruse levik tagasihoidlikum kui Eestis – ja seda hoolimata tõsiasjast, et kuni hiljutise ajani ei rakendatud seal ka mitte mingil kujul koroonapasside piirangut. Ühtlasi pole käesoleva aasta veebruaris paljudes Euroopa riikides maskikohustuse ja muude koroonapiirangute tühistamisele järgnenud viiruse leviku kasvu.
„Valitsus ei ole siiani avalikkusele esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et maskikandmise kohustuse kehtestamisel on märkimisväärne põhjuslik seos viiruse leviku märkimisväärse pidurdumisega. Kohtud ei tohiks seda tõsiasja ignoreerida. Kui valitsus ei ole reaalselt suuteline selles osas veenvaid tõendeid esitama, siis peaks kohtud tunnistama maskikandmise kohustuse põhiseadusega vastuolus olevaks ja tühistama selle," toonitab SAPTK juhataja.
Vooglaiu sõnul võivad kõik inimesed SAPTK õiguskeskuse koostatud näidismaterjale vabalt kasutada, kohendades neid vastavalt vajadusele, kas iseseisvalt või juristi/advokaadi abil. „Oluline on see, et kodanikud ei alluks orjalikult mõistusevastastele piirangutele, vaid seisaksid seaduslikke võimalusi kasutades oma õiguste eest," rõhutas ta.
SAPTK õiguskeskus on juba varasemast ajast pakkunud mitmetele inimestele juriidilist abi maskikohustuse mittetäitmise või selle mittenõuetekohaseks arvatud täitmise eest saadud trahvide vaidlustamiseks. Neis vaidlustes keskendutakse ennekõike maskikohustuse põhiseaduspärasuse küsimusele.
Teiste hulgas kuuluvad esindatavate hulka tõsise kopsuhaigusega inimene, inimene, kelle poolt kantud riidest mask arvati kontrolli teostavate terviseametnike poolt ebapiisavaks ning väikese lapsega kaubanduskeskuses viibinud noor ema, kes viidi jõuga politseiautosse ja keda trahviti, kuna tema nina ei olnud maskiga kaetud.
Vt seonduval teemal: