Alljärgnev kujutab endast Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks pöördumist Tarbijakaitseameti poole seoses Eesti Seksuaaltervise Liidu eestveetava kampaaniaga "Kumm on seks".

Esitatud väärteoteates sedastatakse, et kõnealune kampaania on jämedas vastuolus õige mitmete reklaamiseaduse sätetega ning tuleb seetõttu viivitamatult peatada.

Samuti väljendatakse pöördumises kahetsust tõsiasja üle, et Eestis lokkab pea kõikjal kõlvatu ja seadusega vastuolus olev reklaam, ent vastavalt kohustatud riiklikud institutsioonid ei astu probleemi ohjamiseks pea mingisuguseid samme.

Tarbijakaitseamet
Rahukohtu 2
10130 Tallinn

5. juuni 2013
VÄÄRTEOTEADE

Käesolevaga esitame väärteoteate Eesti Seksuaaltervise Liidu ja Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastamisel läbiviidava avaliku kampaania “Kumm on seks” (edaspidi: Kampaania) suhtes.

Reklaamiseaduse (edaspidi: RekS) § 3 lg 4 kohaselt ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega (p 1); kutsuda üles rikkuma üldisi moraalinorme (p 2); kutsuda üles inimese tervist kahjustavale tegevusele (p 4); alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna (p 18); kujutada isikuid seksuaalobjektina ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid (p 19). Samuti ei tohi reklaam RekS § 4 lg 1 kohaselt olla eksitav.

Nagu alljärgnevalt osutatud, on Kampaania vastuolus kõigi eeltoodud RekS-ist tulenevate nõuetega.

1. Kampaania on vastuolus heade kommete ja tavadega (vastuolu RekS § 3 lg 4 p-ga 1) ning kutsub üles rikkuma üldisi moraalinorme (vastuolu RekS § 3 lg 4 p-ga 2)

Nagu märgitakse Riigikohtu kohtupraktika analüüsis, ei sätesta seadus heade kommete mõistet ega ka seda, millist tegevust tuleb pidada heade kommete vastaseks. See on ka igati mõistetav, sest kõlbluse mõiste defineerimine seadusandlike meetmetega tähendaks õiguse väljumist oma funktsiooni raamidest — õiguse ülesanne on kaitsta ühiskonna kõlbelisi aluseid, mitte neid defineerida.

Reklaamiseaduse seletuskirja kohaselt on § 3 lg 4 punktides 1 ja 2 sätestatu näol tegemist elementaarsete ühiskondlikest väärtushinnangutest ja vajadustest tulenevate nõuetega. Õiguskirjanduse kohaselt seostub heade kommete mõiste eelkõige moraali ja õiglusega. Nagu on kirjutanud professor Paul Varul (“Tühine tehing”, Juridica 2011/1, lk 36), on heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul tegemist käitumisega, mis ei ole kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega.

Lapsed kampaania “Kumm on seks” kõlvatut ja reklaamiseadusega vastuolus olevat plakatit uurimas.

Kampaania raames on pandud avalikku ruumi üles plakatid ja veebiruumi videoklipid, mis riivavad nii oma keelelise väljenduse kui ka propageeritavate hoiakutega väga tõsiselt suure osa ühiskonna kõlblustunnet. Kampaania labastab seksuaalsuhteid ja esitleb inimeste vahelist seksuaalsuhet mitte millegi püha ja väga sügavat inimlikku ühtsust eeldava ja loovana, vaid triviaalse, vahetuile naudinguile orienteeritud kehalise toiminguna, mida on kohane praktiseerida kellega iganes, millal iganes ja kuidas iganes, eeldusel, et kasutatakse kondoomi. Enamikul inimestest ei tule mõttessegi, et sellise sõnumiga võiks avalikku ruumi risustada.

Mitte kuidagi ei saa pidada heade kommete ja tavadega kooskõlas olevaks nt seda, kui avalikus ruumis (mh trammipeatustes) — st ka lastiaia- ja koolilaste igapäevases keskkonnas — pannakse üles suured plakatid, millel räägitakse eksplitsiitselt suguelunditest ja nende iseärasustest (“Su peenis on veits viltu, aga mulle meeldib see ikkagi, ära põe!”) ning sellest, millises poosis võiks seksuaalakti praktiseerida (“Teeme seda täna teistmoodi — pane silmad kinni, ma olen peal”).

2. Kampaania on eksitav (vastuolu RekS § 4 lg 1) ning kutsub üles inimese tervist kahjustavale tegevusele (vastuolu RekS § 3 lg 4 p-ga 4)

Kampaaniamaterjale kogumis hinnates nähtub selgesti, et need lähtuvad eeldusest ja väljendavad seisukohta, nagu annaks kondoomi kasutamine täieliku kaitse sugulisel teel levivate haiguste, mh HIV eest. Kampaaniamaterjalides räägitakse läbivalt sellest, et “kumm” pakub kaitset ning et “kummi” kasutades on seksuaalsuhted turvalised. (Nt on Kampaania internetilehel sektsioonis “Suhtlusspikker” kirjutatud soovitusena selle kohta, kuidas rääkida kondoomist: “Ma tean, et see pole kõige seksikam teema, aga mulle on tähtis, et me mõlemad oleks kaitstud haiguste eest. Kas sulle on okei, kui me kasutame kondoomi?”)

Ent mitte kusagil Kampaania materjalides — ei tänavaplakatitel, videotes ega ka kodulehel — ei ole toodud välja kriitilise tähtsusega tõsiasja, et kondoomi kaitse suguhaiguste eest ei ole isegi täiusliku kasutamise korral kaugeltki absoluutne, rääkimata mittetäiuslikust kasutamisest.

Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Terviseinstituudi andmetel vähendab korrektne kondoomikasutus HIV/AIDS-i riski vaid 85% (võrreldes ilma kondoomi kasutamiseta aset leidvate seksuaalvahekordadega) ning sarnased andmed (riski vähenemine 85–90%) on leidnud kinnitust ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetest. Mõnede teiste suguhaiguste (nt gonorröa) riski langetab kondoomikasutus veelgi vähem. Teisisõnu tähendab see, et tundmatu või mitmeid seksuaalpartnerid omava inimesega seksuaalvahekorda astudes saab rääkida vaid riskide vähendamisest, mitte nende vältimisest. Otsus sellise inimesega vahekorda astuda kätkeb endas igal juhul riski võtmist.

Seetõttu on eksitav rääkida kondoomi kasutamisest sünonüümsena “turvalise seksiga”. Luues eksliku mulje, nagu oleks kondoomi kasutamisega võimalik seksuaalsuhete teel suguhaigustesse nakatumine välistada, julgustab Kampaania inimesi terviseohtlikule ning potentsiaalselt äärmiselt traagiliste tagajärgedega seksuaalkäitumisele. Inimesed, kes muidu oleks suurema tõenäosusega abielueelsetest ja -välistest seksuaalsuhetest hoidunud ning välistanud seega igasuguse võimaluse nakatuda seksuaalse läbikäimise teel suguhaigustesse, võivad Kampaania eksitavale sõnumile tuginedes siiski asuda kergeusklikult praktiseerima ohtlikku seksuaalkäitumist.

3. Kampaania alavääristab üht sugu ning kujutab üht sugupoolt domineeriva või allutatuna (vastuolu RekS § 3 lg 4 p-ga 18)

Eriti just Kampaania raames valmistatud ja avalikult kättesaadavaks tehtud videoklipid mitte üksi ei kätke ühe soo alavääristamist ning erinevate sugupoolte kujutamist domineeriva ja allutatuna, vaid selline hoiak näib kujutavat videote aluseks oleva kontseptsiooni lähtealust.

Videos pealkirjaga “Julge rääkida — kohvik” on kujutatud kohvikus toimuvat kohtingut, kus tagasihoidlik noormees hakkab huviga rääkima sellest, kuidas ta lõpetas IT-kolledži ja läks Inglismaale tööle, ent enesekindlalt dominantne tütarlaps katkestab selle jutu täieliku huvipuudusega poolelt sõnalt ja lausub end sensuaalselt silitades: “OK, lahe… kuule, mul on kahes mõõdus kondoome, S ja XL — mis sinu kaliiber on?” Seepeale noormees lihtsalt kohmetub, punastab, neelatab sügavalt ja lööb igati loomuliku piinlikkusega silmad maha.

Selline lähenemine peegeldab kõige ehedamal kujul meessoo esindaja kujutamist “sossikesena”, kes allutatakse jõulise enesekehtestamisega tegutsevale naissoo esindajale.

Praktiliselt identne alusstruktuur on Kampaania videoklipil, mis kannab pealkirja “Julge rääkida — kontor”. Noormees hakkab minema šokolaadi ostma ja küsib oma naiskolleegilt, kas ka tema sooviks poest midagi. Ilmselgelt domineeriva ja üleolevalt flirtiva olekuga naisterahvas vastab ilma igasuguse selgituseta: “Pakk kondoome — võta oma maitse järgi… või on sul olemas?” Äbarikuna kujutatud punastav noormees on jällegi täiesti kohmetunud ega suuda kõnevõime minetanuna teha muud kui suunata oma nimetissõrm küsivalt iseenda poole.

Mõlemas videos on stereotüüpse selgusega kujutatud meessugu ühemõtteliselt ja ilmse taotluslikkusega hädise, saamatu ja allutatuna, naissugu aga jõulise, enesekindla ja domineerivana. Lisaks on mõlema video näol otseselt tegu lodeva seksuaalkäitumise propagandaga (vastuolu RekS § 3 lg 4 punktiga 2), milles kujutatakse isikut (noormeest) lubamatult seksuaalobjektina reklaamiseaduse § 3 lg 4 p 19 mõttes.

Näiteid Kampaaniat läbivast seksuaalse lodevuse propagandast leiab ka teistest videoklippidest.

4. Kampaania kujutab isikuid seksuaalobjektina ning kasutab seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid (vastuolu RekS § 3 lg 4 p-ga 19)

Veelgi selgemalt nähtub eelosutatud videotest see, kuidas poisse/noormehi on kujutatud lihtsalt seksuaalse iha objektina. Nt kohvikuvideos puudub tütarlapsel vähimgi huvi noormehe hariduslike ja professionaalsete saavutuste ning tema isiku vastu — ta viib jutu teise poole sisulisi lausumisi katkestades amatsoonlikult järsu resoluutsusega seksuaalsuhtesse astumise detailide juurde ehk käsitleb oma kohtingukaaslast ühemõtteliselt vaid seksuaaliha objekti, mitte isikuna.

Nagu punktis 1 juba osutatud, kasutatakse Kampaanias ka rohkelt seksuaalse alatooniga väljendeid. Näiteks tänavatele riputatud plakatitel on kasutatud väljendeid “Su peenis on veits viltu” ja “Teeme seda täna teistmoodi — pane silmad kinni, ma olen peal”. Kampaania kodulehel on sektsioonis “Lantimislaused” toodud ära terve hulk näpunäiteid selle kohta, “mida öelda silmarõõmule, kui tahad temaga tutvuda, vestlust arendada ja/või lõpuni minna.” Muu hulgas on esitatud sellised erakordselt nilbed laused:

  • “Su juuksevärv sobib mu padjapüüriga kokku.”
  • “Sinu keha on rohkem väärt kui mu elu.”
  • “Tulin just dušši alt, aitad ehk mul end jälle “mustaks” teha.”
  • “Tervist, milline viljakas pinnas, siia seemendaks küll mõnuga.”
  • “Kui sa oleksid uks, paugutaksin ma sind terve öö.”
  • “Mees ära jama aja püksid maha ja lähme ujuma elumere lainetele…”
  • “Tule siia ja ma mahutan enda baguetti su paberkotti.”
  • “Tead mis vahe on Lamborghinil ja suurel peenisel? Lamborghinit mul ei ole.”
  • “Hei kenake, veedaks öö minu pool”
  • “Tule, ma kohtlen sind nagu oma kodutööd. Panen su lauale ja teen öö läbi!”
  • “Kenad jalad! mis kell nad avanevad?”
  • “Hei neiu läheks õige poodi ja ostaks kondoomi, et pärast saaks minna ohutult voodi.”
  • “Räägime ilmast! Kaua sa ilma oled olnud?”
  • “Tahad, et su vingeim seksikogemus oleks just minuga?”
  • “Kas sa oled pärit Dublinist, sest sind vaadates mu peenis duubeldab suurust!”
  • “Sul on väga seksikad riided… veel seksikamad oleksid need voodi kõrval maas.”
  • Jne.

Ühesõnaga on kampaanias sõnaliselt kujutatud suguelundeid ning kasutatud rohkelt seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid, mis on reklaamiseaduse § 3 lg 4 punkti 19 alusel otseselt keelatud.

Seda fakti ei muuda ka asjaolu, et ülaltoodud “lantimislaused” on väidetavalt esitatud kampaanias osalevate inimeste, mitte kampaania eestvedajate poolt. Tõsiasjaks jääb, et Kampaania eestvedajad on taotluslikult asetanud need laused oma kampaanialehele näitena sellest, millisel viisil võiks kõnetada inimesi, kellega on soov seksuaalsuhtesse astuda.

Kõigele lisaks on Kampaania raames töötatud välja mobiiltelefonidele mõeldud aplikatsioon, mille abil saab osutatud “lantimislauseid” vastavas olukorras kiiresti meelde tuletada ja need siis sihipäraselt käiku lasta. Aplikatsiooni tutvustuses on Kampaania korraldajad seejuures oma eesmärki selgitanud järgmiste sõnadega:

“Kasutage neid [“lantimislauseid”] vastutustundlikult, ent samas naljaga pooleks — siis on tõsisem šanss skoorida. NB! Mõeldud suurtele tüdrukutele ja poistele, kes kasutavad kondoomi.”

Kuigi ametlikult on kampaania suunatud 18–25-aastastele inimestele, on ülaltooduga antud selget kinnitust avalikkusele niigi ilmsest taotlusest mõjutada ka poiste ja tüdrukute ehk laste hoiakuid ja käitumist. Sellest annab kinnitust ka tõsiasi, et välikampaania plakatid on asetatud ka haridusasutuste vahetusse lähedusse (nt otse Liivalaia kooli ees Liivalaia tänaval).

Ülaltoodud näidetest nähtub, et Kampaania kannustab kasutama teisi inimesi ära seksuaalobjektina oma seksuaalkire rahuldamiseks, propageerib pidevat valmisolekut seksuaalsuhetesseastumiseks ja juhuseksi võõraste või poolvõõraste inimestega. Sisuliselt on tegemist otseselt kõlvatuid ja prostitutsiooni aluseks olevaid lodeva seksuaalkäitumise stereotüüpe propageeriva reklaamikampaaniaga.

See on jämedas vastuolus heade kommete ja tavadega, üldiste moraalinormidega (nagu näiteks truudus, kasinus, seksuaalsuhete orienteeritus laste saamisele, kõlbeline puhtus ja muud pereväärtused) ja seetõttu ühitamatu reklaamiseaduse § 3 lg 4 punktidega 1, 2, 4, 18 ja 19 ning § 4 lõikega 1.

Ülalkirjeldatud rikkumistest tulenevalt palume Tarbijakaitseametil kui reklaamiseaduse järelevalve teostajal teha nii Kampaania tellijale, teostajale kui ka selle avalikustajale reklaamiseaduse §-i 32 kohaselt ettekirjutus Kampaania viivitamatuks lõpetamiseks ning rakendada vajadusel ka muid asjakohaseid meetmeid.

Lõpetuseks avaldame kahetsust, et meie ühiskonnas lokkab pea kõikjal kõlvatu reklaam, mis on otseselt reklaamiseadusega vastuolus. Alasti naisekeha eksponeerimine ükskõik millise kauba või teenuse reklaamimiseks on uskumatul kombel saanud pea standardseks. Inimeste kujutamine seksuaalobjektina on täiesti tavaline, olgugi et see peaks olema seadusega välistatud.

Oleks viimane aeg hakata reklaamiseadust ka reaalselt jõustama, nõnda et inimväärikust alandavate ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevate reklaamidega ei saaks ärilistest ja ideoloogilistest ambitsioonidest lähtudes karistamatult avalikku ruumi reostada.

Kultuuriline keskkond ei ole vähem tähtis kui looduskeskkond, mistõttu on täiesti lubamatu ja vastuvõetamatu, et teatud isikutel ja huvigruppidel lubatakse meie ühiskonna aluseks olevaid kultuurilisi väärtusi labastada ja lammutada ilma, et tuleks kohata vähimatki vastupanu selleks kohustatud institutsioonidelt. Avaliku ruumi seesugune labastamine paneb paljusid lapsevanemaid mõtlema, kuidas oma lapsi sellisest lokkavast kõlvatusest säästa. Kahjuks ongi paljud inimesed pidanud vajalikuks oma laste kõlbelise terviklikkuse huvides linnast ära kolida. Ent linn ei pea ilmtingimata olema koht, kus avaliku ruumi täitmist kõlvatustega tuleks käsitleda paratamatusena.

Reklaamiseaduse järgimise üle järelevalve teostamine ei ole Tarbijakaitseameti privileeg, vaid seadusest tulenev kohustus. Seetõttu loodame, et kõnealuse Kampaania ning teiste kõlvatust propageerivate reklaamide suhtes hakatakse astuma otsustavaid samme. Kui seda aga ei tehta, siis tuleb võtta tähelepanu alla laiem küsimus sellest, miks Tarbijakaitseamet ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi ning kes peab kandma sellega seonduvat vastutust.