Tallinna Ringonnakohus langetas 16. detsembril otsuse, millega kohustati Tallinna Halduskohust menetlema süstiapartheidi ajal teenisusest vabastatud invaliidist kaitseväelase kaebust kaitseväe vastu.
Käesoleva aasta 3. jaanuaril vabastati Kaitseväe juhi Martin Heremi käskkirjaga teenistusest viisteist aastat Kaitseväes teeninud ja Afganistanis raskelt haavata saanud veteran Martin Piisang. Vabastamise põhjuseks on kaitseväelase soovimatus lasta ennast süstida katsetusjärgus eksperimentaalsete geeniainetega.
Piisang pöördus Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Õiguskeskuse abiga teenistusse ennistamise sooviga Tallinna Halduskohtusse. Esimese astme kohus leidis novembri lõpus põhjendamatult ja õigusvastaselt, et Piisangu asjas pole midagi arutada ja menetluse võib kaitseväe seisukohast lähtudes lõpetada.
Piisang, keda esindab SAPTK Õiguskeskuse jurist Henno Nurmsalu, pöördus Ringkonnakohtusse, mis langetas 16. detsembril otsuse, et kaitseväelane on oma avalduse kohtule esitanud nõuetekohaselt ja halduskohus peab tema kaebust kaitseväe vastu menetlema.
Kaitseväelane, kes on oma elus üle elanud ühe vaktsiini tõsised kõrvalmõjud, mis on osaliselt tema Covid-19 vastu tehtavast süstist keeldumise põhjuseks, soovib enda teenistusse ennistamist ja saamata jäänud tasu väljamaksmist.
SAPTK Õiguskeskuse teine eestvedaja Varro Vooglaid kirjeldab kohtuskäiku:
Raskelt läheb see asi, väga raskelt – kohati on tunne, nagu peaks kivist vett välja pigistama. Siin on üks järjekordne näide – pidime pöörduma ringkonnakohtu poole, et saada abi olukorras, kus esimese astme kohus arvas selgelt põhjendamatult ja õigusvastaselt, et võib vastavalt kaitseväe seisukohale lihtsalt menetluse lõpetada.
Õnneks ringkonnakohus ütles, et nii see asi ikka ei lähe ja hakake aga heaga kaebust menetlema. Aga kõik see protsessimine on aeg, kõik see on energia, kõik see on raha.
Mitte kuidagi ei saa sellise kohtupidamisega rahul olla. Rääkimata ajast, mis on kulunud – inimeste kaitseväest minema löömisest on möödas juba rohkem kui aasta, aga esimeses kohtuastmes oleme siis nüüd nii kaugel, et kohus peab (ringkonnakohtu sekkumise tulemusel) hakkama üldse kaebust menetlema… Kogu asi on seda inetum, et jutt käib välismissioonil tõsiselt vigastada saanud kogenud sõduri kaebusest.
Piisangu sõnul ei austata kaitseväes meditsiiniprotseduuuride vabatahtlikkuse põhimõtet ja paljud tegevteenistujad lasid ennast süstida vastu tahtmist – pelgalt sellepärast, et mitte kaotada oma elukutset, karjääri, töökohta ning sissetulekut.
Kaitseväge esindas kohtus Triinu Rumm.
Aasta alguses Pisangiga tehtud intervjuud saab vaadata/lugeda siin.
Väidetavalt Covidi vastu tehtavad süstid ei peata haiguse levikut ega hoia ära haigestumist, mis omakorda tühistab igasugused vaktsiiniapartheidi eeldused. Samuti annab loomulik, süstivaba immuunsus SARS-CoV-2 viiruse vastu kümnetes kordades parema kaitse kui seda teevad mõne inimese arvamuse kohaselt kiirkorras valmis meisterdatud seerumid.
Toimetas Karol Kallas