Olukorras, kus SAPTK õiguskeskuse toetuseks annetatud summa on rohkem kui neli korda väiksem kui keskuse eelmise aasta tegevuskulud, tekib tõsine küsimus, kuidas kõnealuse tööga edasi minna, kirjutab SAPTK juhataja ja õiguskeskuse eestvedaja Varro Vooglaid ja nendib, et mitmed olulised projektid jäävad ootele.
Ligi kuu aega tagasi, 2. mail avaldasime Objektiivis ülevaate SAPTK õiguskeskuse esimesest tegevusaastast ja esitasime ühtlasi üleskutse toetada keskuse töö jätkamist.
Ühelt poolt tuleb tänada inimesi, kes võtsid üleskutset kuulda ja tegid õiguskeskuse toetuseks annetuse. Teiselt poolt peab kahjuks tõdema, et üleskutsele ei järgnenud loodetud reaktsiooni ning annetustest laekus kordades väiksem summa kui on kulunud õiguskeskuse tööks esimesel tegevusaastal.
Täpsemalt andis oma toetuse vaid 80 inimest, kelle annetustest on tänase seisuga laekunud 6914 eurot. Seejuures laekus üle poole sellest summast kolmest suuremast annetusest (2000 eurot, 1000 eurot ja 500 eurot).
Õiguskeskuse kulud esimesel tegevusaastal ulatusid aga ligi 30 tuhande euroni. See tähendab, et kulud ületasid annetustest laekunud summat rohkem kui neljakordselt. Seejuures tegutses õiguskeskus väga piiratud vormis, ilma ühegi täiskohaga töötajata. Mina ise panustasin õiguskeskuse töösse sisuliselt vabatahtlikkuse alusel, SAPTK üldiste töökohustuste raames, täiendavat tasu selle eest saamata.
Niisuguses olukorras tõusetub paratamatult küsimus, kuidas õiguskeskuse tööga edasi minna. On selge, et kui keskuse kulud on kordades suuremad kui sissetulekud, siis ei ole selle tegevuse laiendamine mõeldav. Pigem on küsimus selles, kuidas üldse tegevust jätkata.
Tehtud on palju tööd, kelleltki tasu võtmata
Möödunud aasta jooksul pakkusime abi rohkem kui poolesajale inimesele, sh PPA ja kaitseväe teenistujatele, kaitseliidu töötajatele, päästeametnikele, meditsiinitöötajatele ja kultuuriasutuste töötajatele – enamasti seonduvalt väga põhimõttelise tähtsusega probleemidega, nagu nt vaktsineerimisvabaduse põhimõttest taganemine, mis puudutavad mitte ainult abistatud inimesi, vaid kõigi meie ühiskonna liikmete õigusi ja kohustusi.
Kaudselt aitas meie tegevus aga kaasa väga paljude inimeste õiguste kaitsele. Õiguskeskuse tegevus koostoimes selle olulisemaid kaasusi kajastava Objektiiviga võimaldas teadustada palju laiemalt ühiskondlikke valupunkte, mis omakorda ei võimaldanud näiteks valitsusel piiranguid takistamatult laiendada (nt sellises absurdses ulatuses, nagu seda tehti Lätis). Sellist lisandväärtust saab pakkuda aga üksnes sõltumatu ja just sellele eesmärgile keskenduv õiguskeskus, mitte tavapärased õigusabi pakkuvad äriühingud.
Oluliste põhimõtete kaitsel oleme järjepidevalt seisnud nii avalikus arutelus kui ka muul moel. Näiteks tunnistas ravimiamet tänu meie sekkumisele nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna linna kui ka mitmete teiste poolt käivitatud mobiiltelefonide ja muu kraami loosimisega laste ja noorte vaktsineerimisele meelitamise õigusvastaseks ja lubamatuks.
Seejuures ei ole me küsinud üheltki abistatud inimeselt sentigi tasu – põhimõttelise valikuna selleks, et inimesed ei jätaks rahaliste võimaluste puudumise tõttu printsipiaalse tähtsusega asjades õiguskeskuse poole pöördumata ning õiguste ja vabaduste kaitseks välja astumata. Seega kogu meie töö on lähtunud eeldusest, et sellega kaasnevad kulud saavad kaetud kasvõi väikestest annetustest, mille teevad paljud inimesed, kes peavad õiguskeskuse tegevust oluliseks ja on valmis sellesse omalt poolt panustama. Paraku tundub, et see eeldus pole pidanud paika.
Olukord on mõtlemapanev. Kui mullu novembris esitasin MEM Café represseerimise ajal avaliku üleskutse teha annetusi Elvis Braueri ja tema poolt eestveetud kohviku õigusabikulude fondi, laekus kokku rohkem kui 80 tuhat eurot, millest ongi saanud asjakohaseid õiguslikke vaidlusi rahastada. Aga pool aastat hiljem, kui koroonapiirangud on tühistatud ja nendega seonduvad pinged vähemalt ajutiselt taandunud, ei toetata rohkem kui poolesajas erinevas asjas inimestele toeks olnud SAPTK õiguskeskuse tööd isegi mitte kümnendikuga sellest summast.
Tõsi, siiani ei ole me SAPTK õiguskeskuse toetuseks annetuste kogumiseks teinud suuremat pingutust ega korraldanud isegi täiemahulist kampaaniat. Esitatud on vaid esimese tegevusaasta kokkuvõte koos tagasihoidliku ühekordse üleskutsega toetada keskuse töö jätkamist. Aga siiski teeb saavutatud tulemuse tagasihoidlikkus murelikuks.
Õiguskeskuse töö on vajalik
Isiklikult olen endiselt kindlalt veendunud, et vajadus niisuguse õiguskeskuse järele, nagu oleme püüdnud käivitada, on Eesti ühiskonnas tõsine. See vajadus on üha suurem, sest elame ajal, mil elementaarsed põhiseaduslikud õigused on (olulises osas Euroopa Liidu nõudmisel) aina suurema surve all.
Seetõttu on vaja keskust, mis pühenduks vaba ja õiglase ühiskonna aluseks olevate põhimõtete kaitsele mitte ainult vabatahtlikkuse alusel ja nö hobikorras, vaid toetudes võimekate juristide igapäevasele, järjepidevale ja professionaalsele tööle.
Paraku ei saa niisugust visiooni ellu viia ilma selleks vajalike rahaliste vahenditeta, sest usaldusväärsete, töökate, kohast haridust omavate ning vajalike oskuste ja kogemustega professionaalide pühendumine keskuse tööle eeldab nende töö tasustamist.
Arvata võib, et kui sügisel algab uus viirustehooaeg ning valitsus asub taas rakendama vaktsineerimissundi ja tagama seda ulatuslike piirangutega – võimalik et ulatuslikumaltki kui oleme siiani Eestis kogeda saanud –, ootavad paljud, et keegi astuks taas kodanike õiguste ja vabaduste kaitseks välja ja pakuks selleks õiguslikku abi. Samuti oodatakse seda seonduvalt sõnavabaduse, vanemlike õiguste, usu- ja veendumustevabaduse, eraelu puutumatuse ning muude põhiseaduslike õiguste mahasurumisega.
Advokaadi- ja õigusbürood üldjuhul seda tühimikku üldjuhul ei täida, kuna need tegutsevad mitte avalikust huvist juhinduvalt ja mittetulunduslikult, vaid kasumitaotlusest lähtuvate äriühingutena ja osutavad teenuseid vaid kopsaka tasu eest, mida valdav osa (hinnanguliselt üle 90 protsendi) inimestest ei suuda maksta. Samuti ei astu kodanike õiguste ja vabaduste kaitseks (vähemalt mitte kaugeltki piisavas ulatuses) välja riiklikud insitutsioonid, kuna see eeldaks vastandumist valitsusele.
Seetõttu on ilma kasumitaotluseta, üksnes avalikest huvidest lähtuvalt ja riigivõimust täiesti sõltumatult tegutsevat õiguskeskust reaalselt tarvis, et vaba ja õiglase ühiskonna aluseks olevad põhimõtted ei jääks kaitseta.
Kuidas edasi?
Kuigi kujunenud olukord ei ole rõõmustav, jätkame õiguskeskuse tööd, toetudes SAPTK üldistele rahalistele vahenditele, missioonitundele ja teadmisele, et esimeste tagasilöökide tõttu pole õige oluliste eesmärkide poole pürgimisest loobuda.
Samas on selge, et pikemas perspektiivis ei ole keskuse tegevus nii tagasihoidliku rahalise toetusega võimalik. Või siis peab see võtma palju piiratuma, pigem sümboolse kui professionaalse vormi, mis võimaldab seista avalikus arutelus õigete põhimõte eest, aga ei võimalda pakkuda inimestele konkreetsetes õiguslikes vaidlustes, sh kohtuvaidlustes professionaalset abi.
Lõpuks taandub SAPTK õiguskeskuse tulevik väga lihtsale küsimusele sellest, kas Eestis leidub piisavalt inimesi, kes peavad vajalikuks seda toetada, või ei leidu. Tulevased annetuste kogumise kampaaniad peavad andma sellele küsimusele selge vastuse.
Seniks jääb mitmete oluliste projektide elluviimine, sh nö koroonakomitee moodustamine ning kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste lubamatu mahasurumise eest vastutavate isikute õigusrikkumiste kohta materjalide koondamine paraku ootele. Ilmselt peame ka senisest rohkem vastama eitavalt inimestele, kes pöörduvad iseenesest põhimõttelise tähtsusega kaasustes õigusabi sooviga meie poole.
Otsime jätkuvalt toetust
Jätkates toetajate otsimist ja lootes, et inimesi, kes peavad õiguskeskuse tööd oluliseks leidub siiski rohkem kui võiks senisele kogemusele toetudes järeldada, oleme jätkuvalt tänulikud annetuste eest ükskõik millises summas.
Tõsiasi on see, et kui paljud inimesed teevad kasvõi väikese annetuse, kogunevad märkimisväärsed vahendid, millele toetudes saab nii mõndagi ära teha. Nt kui tuhat inimest annetaks 30 eurot, oleks õiguskeskuse möödunud aasta kulud kaetud. Kui samas summas annetuse teeks aga kaks tuhat inimest, siis saaksime opereerida varasemaga võrreldes kahekordse eelarvega, palgata vähemalt ühe inimese täiskohaga tööle ning teha ära senisest tunduvalt rohkem.
Jätkuvalt loodan, et õiguskeskuse tegevus pälvib ka mõne suurema, viie- või miks mitte ka kuuekohalise summa annetamiseks piisavaid rahalisi võimalusi omava toetaja poolehoiu. Seega, kui keegi soovib toetada SAPTK õiguskeskuse tööd või mõnda selle konkreetset projekti suurema annetusega, siis oleme kindlasti valmis ka isiklikult kohtuma ja selgitama, kuidas see toetus võiks leida parimat võimalikku rakendust.
Õiguskeskusele annetust tehes tuleks kasutada järgmisi rekvisiite:
– Makse saaja: Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
– Kontonumber: EE437700771007848727 (LHV)
– Selgitus: toetus SAPTK õiguskeskusele