Koalitsioonierakonnad võtsid president Alar Karise poolt riigikogusse tagasi saadetud välismaalaste seaduse muutmata kujul vastu. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul näitab tänane hääletus, et Reformierakond ja Keskerakond viskasid parlamentaarse demokraatia prügikasti.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul otsustas koalitsioon ignoreerida vastuolusid välismaalaste seadusega, millele viitas nii Isamaa fraktsioon kui ka presidendi selgitus ja otsus seadust mitte välja kuulutada.
„Arutatava eelnõuga ei ole mitte ainult rikutud põhiseadust, meie kodu- ja töökorra seadust ja head parlamentaarset kultuuri, vaid siin on käitutud ka ebaeetiliselt kasutades ära sõjaolukorda Ukrainas ja seal toimuvat ning selle varjus siis nii öelda justkui põgenike probleeme lahendades on soovitud ära muuta kogu senine rändepoliitika põhialused. See ei ole eetiline," ütles Isamaa esimees riigikogu ees peetud kõnes.
Seeder osundas, et tekkinud lahkarvamused parlamendis aidanuks ära hoida põgenikega seotud kiireloomuliste teemade eraldi hoidmine rändepoliitikast tervikuna. „Koalitsioon otsustas minna vastuollu põhiseaduse vaimuga ja mitte lähtuda riigikogu kodu- ja töökorrast. Sellega osutati põgenikele endile karuteene. Seadus oleks juba ammu vastu võetud, aga nüüd on vaidlus veninud ning võib-olla jõuab ka riigikohtusse."
„Seega on koalitsioonisaadikud pannud kõik osapooled väga ebamugavasse seisu, sealhulgas ka riigipea. Loomulikult on tehtud pärast teist lugemist sisulisi muudatusi, muidu ei olekski olnud presidendil alust seda parlamendile tagasi saata," rääkis Seeder rõhutades, et loodetavasti jääb president õigusriigi kaitsele ja ei taandu koalitsiooni sellise surve taga. „Ma tõepoolest loodan, et presidendil on selgroogu jääda oma ettepaneku juurde."
Välismaalaste seaduse muudatusettepanekud näevad lisaks sõjapõgenikke puudutavatele küsimustele ette seni kehtinud keskmise palga nõudest loobumist kolmandate riikide kodanikele ning eraldi „kasvuettevõtte" kategooria toomist seadusandlusesse, millele ei kehtiks keskmise palga nõue.
Ette nähtud on ka mitmeid teisi muudatusi, mis soodustavad sisserännet kolmandatest riikidest.
Toimetas Markus Järvi