Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul peab Venemaa oma Ukraina "üritust" jätkuvalt õiglaseks ja kui lääs tahab Venemaaga lahinguväljal otse kokku minna, nagu see mõne riigijuhi suu kaudu lubab, siis Eesti idanaaber ütleb neile "tere tulemast".
Venemaa välisminister Lavrov vastas föderatsiooninõukogu välisasjade komisjonis 13. mail ajakirjanike küsimustele, millest üks puudutas juuni keskel Šveitsis toimuvat Ukraina rahu tippkohtumist. Lavrovi sõnul on ettevõtmine naeruväärne, sest ausad rahukõnelused nii ei käi, et lääs ja Ukraina lepivad omavahel kokku, "kuidas asjad on" ja siis antakse Venemaale teada, "kuidas asjad peavad olema". Välisministri sõnul on Venemaa lasknud "heas tahtes" ennast läänel küllalt petta ja seekord jääb see ära, vahendab Venemaa välisministeeriumi pressiteenistus.
Sarnane rahukonverents peeti maha juba 2023. aastal Taani pealinnas Kopenhaagenis ja Šveitsi tippkohtumine on Lavrovi sõnul ainult selle jätk, mille eesmärgiks oli/on Venemaale "ultimaatumi esitamine":
"Jaanuaris osalesin ma New Yorkis ÜRO julgeolekunõukogu Palestiina ja Ukraina teemalistel kohtumistel. Šveitsi välisministeeriumi juht Ignazio Cassis palus üks-ühele kohtumist. Ta rääkis kavandatavast [Ukraina rahu]konverentsist. Ta rääkis, et meie [Venemaa] ei peaks tundma muret, et meid ei ole sinna kutsutud, sest neil [Ukrainat ülal pidavatel läänriikidel] on vaja esmalt asjad omavahel läbi rääkida ja siis nad räägivad meiega [Venemaaga]. See ei ole viis, kuidas ükskõik kellega läbirääkimisi pidada, eriti Venemaaga. Ma selgitasin talle seda kõike väga otseses toonis."
Lavrovi väitel rääkis hr Cassis siiski hiljem, et "ilma Venemaata pole mõistlik [rahukonverentsil] millestki rääkida". Sama, mida rääkis Cassis eravestluses, ütles otse välja ka Volodõmõr Zelenskõi: neil [lääneriikidel ja Ukrainal] on vaja moodustada koalitsioon, leida esmalt ühine "valem" ja siis seda Venemaale esitleda. "Sedasi läbirääkimisi ei peeta. Isegi kui meid nüüd kohe sinna [Šveitsi Ukraina rahukõneluste tippkohtumisele] kutsutakse, siis me peaksime pidama aru ikka Želenskõi valemi teemal."
Lavrovi sõnul on Ukraina rahualgatusi teinud mitmed riigid ja neist tundub Venemaale kõige mitmekülgsem Hiina Rahvavabariigi ettepanek, mis keskendub [Ukraina sõja] tuumikpõhjuste lahendamisele.
"Kui lääs tahab lahinguväljal sõda pidada (nagu nad räägivad) – on nad teretulnud. Soome president [Alexander Stubb] rääkis hiljuti taas, et Šveitsi konverents on tähtis, kuid nemad [lääs ja Ukraina] peavad esmalt Venemaa lahinguväljal purustama, et see ei kujutaks enam ohtu. Te kõik teate neid väljamõeldud hirmujutte, mida nad pidevalt kordavad," jätkas Lavrov.
"Meie valmisolekut pidada läbirääkimisi on kinnitanud kõige kõrgemal tasemel Venemaa president Vladimir Putin isiklikult iga kord, kui tal on tegemist Ukraina teemadega. President selgitas samuti põhimõtteid, mille alusel me oleme valmis [rahu teemal] läbi rääkima: kõik peavad tunnistama kehtivat reaalsust, sealhulgas Venemaa põhiseaduse muudatusi. [Venemaa vallutatud alad on Ukraina kaotanud, Krimm kuulub Venemaale jne.] Seda mitte ainult sõnas, vaid ka tegudes. Kõik teavad ja mäletavad, et Istanbulis olime me ainult sammu kaugusel eel-rahudokumendi sõlmimisest, mis oleks tähendanud sõjalise erioperatsiooni lõppu. Nagu Kiievi sponsorid täna räägivad, olid tingimused Ukraina jaoks väga soodsad," lisas ta.
Lavrovi sõnul oli see "viimane kord", kui Venemaa juhtkond, vaatamata kõigile eelnevatele lääne poolsetele petmistele, võttis seisukoha uskuda [läänt] ja näidata välja head tahet. Venemaad peteti välisministri hinnangul taas ja see pidi hakkama võitlema.
Lavrovil jagus kriitilisi sõnu samuti Šveitsi aadressil ja tema sõnul pole Šveits enam neutraalne riik, mille põhjuseks on pikka aega kestnud Ameerika Ühendriikide "käteväänamine". Tema sõnul pole erapooletud enam samuti Austria, Rootsi ja Soome.
"Meie üritus on õige. Kui nad tahavad lahinguväljal kokku minna, siis saagu nii. Vaadake, kuidas nad hädaldavad meie relvajõudude püsiva ja laiaulatusliku edasitungi teemal," lõpetas Lavrov vastuse.
Väljaanne Breaking Defenece kirjutas 13. mail, viidates president Alar Karise julgeolekunõuniku Madis Rolli sõnadele, et Eesti peab "tõsiselt" aru oma vägede Ukrainasse saatmise teemal.
Mitmed Ukraina sõda kajastavad veebipäeviku pidajad ja sõja käigu kommenteerijad väidavad, et Prantsusmaa kavatseb Ukrainasse eesliinile saata 1500 võõrleegionäri.
Saksamaa kantsler Angela Merkel tunnistas 2022. aasta 7. detsembril ilmunud intervjuus, et Minski rahuleping sõlmiti ainult Ukrainale suuremaks sõjaks valmistumise eesmärgil "aja võitmiseks".
Toimetas Karol Kallas