Serbia sandarmeeria operatsioon Subotica lähedal 13. juulil 2022 Foto: Scanpix

Serbia asus otsustavalt tegutsema pärast seda, kui migrantide ja inimkaubitsejate tegevus muutus piirialal aina nahaalsemaks ja jõhkramaks, kirjutab ajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet.

Euroopa Liidu lõunapiiri ühes lõigus toimub huvitavaid asju. Nimelt Serbia ja Ungari piirialal. Maailma üldsus seda aga ei märka, sest ta tähelepanu on suunatud Ukrainas ja mujal toimuvatele sündmustele. Ometi väärib tähelepanu ka mainitud piirialal toimuv.

Lühidalt öeldes on asi väga lihtne: Serbia võimud tahavad piiriala puhastada ebaseaduslikest sisserändajatest, kuna viimaste kohalolek häiriks tunduvalt kaubavedu Szabadka (serbohorvaadi: Subotica) ja Szegedi linna vahelisel raudteelõigul. See lõik on aga üks osa Budapesti–Belgradi raudteest, too omakorda moodustab osa nüüdis-Siiditeest. Teest, mille kaudu jõuavad Hiina Rahvavabariigi kaubad Euroopasse, eriti just Euroopa Liitu. 

Hiina RV on Budapesti–Belgradi kiirraudtee valmimisse investeerinud suure summa raha, investeerib veelgi, ega näeks mõistagi just heal meelel, et ebaseaduslike sisserändajate tõttu tekiks vedudes ootamatuid tõrkeid. Tõrgetest pole huvitatud ka Serbia ega Ungari võimud.

Kutsumata külalised võeti pihtide vahele

Serbia võimude kannatusekarikas sai täis tänavu juuli algupäevil, kui 2.–4. juulini toimus Szabadka-lähedases Makkhetesi metsas tulevahetusi, sealhulgas 2. juuli varahommikul koguni tõeline lahing, kus osales kokku paarsada ebaseaduslikku sisserändajat (Afganistanist ja Pakistanist) ning tulistati ka politseinike pihta. Pärast seda on kutsumata külalistega käitutud üha karmimalt ega ole kardetud ka välismaist hukkamõistu. 

4. juulil loodi mitme jõustruktuuriüksuse töötajatest operatiivgrupp, mille ülesandeks oli võidelda ebaseaduslike sisserändajate kuritegevusega. 

14. juulil tehtigi Szabadkas põhjalik haarang, mille käigus püüti kinni 85 ebaseaduslikku sisserändajat ja võeti neilt ära vint- ja automaatpüsse, püstoleid, padruneid, külmrelvi, uimasteid, kolm võltspassi, kolm võltsisikutunnistust ja 12 mobiiltelefoni. Kuus kinnipüütut jäeti vahi alla, kahe vastu alustati aga kriminaaljuurdlust mitme kuriteo eest. 40 kinnipüütut viidi Padinska Skelas asuvasse, kinnise režiimiga vastuvõtukeskusse (seal hoitakse riigist välja saadetavaid), ülejäänute suhtes algatati väärteomenetlus.

Haarangupaika sõitis toona ka siseminister Aleksandar Vulin isiklikult, kes ütles kohalikele, et Serbia on küll humaanne riik, ent seadusi tuleb austada ikkagi kõigil. 

„Serbias ei tohi keegi kanda relva ega tegelda inimeste salajase sisseveoga. Serbia ei luba oma territooriumile koguneda igasugustel Aasiast pärit bandiitidel ja jätistel. Serbia pole mingi migrantide parkla, ega luba, et inimeste valu ja häda arvelt äri ajavad kurjategijad ükskõik mil moel ohustaks Serbia inimeste elulaadi," rõhutas toona Vulin, lisades: „Szabadkas, Zomboris, Nagykikindas, igal pool, kuhu inimkaubitsejad ilmuvad, jälgib politsei neid eriti tähelepanelikult." Vulin toonitas, et Serbia ei luba relvastatud inimkaubitsejajõukudel oma pinnal tegutseda.

Kriitikute meelest oli politsei käitunud ebaseaduslikke sisserändajaid korrale kutsudes liiga toorelt ja ületanud oma võimupiire, kuid Vulin lükkas süüdistused tagasi, nimetades neid alusetuks ja solvavaks. 

„Minu korraldusel vahistati piiriäärses metsas kõik isikud, kes olid proovinud piiri ületada ebaseaduslikult. Käsitlesime neid relvastatud isikutena senikaua, kui ei veendunud vastupidises," ütles Vulin, ja lisas, et tema jaoks on esmatähtis politseinike ohutus.

Kodanikud organiseeruvad vastupanuks juba ka ise  

Ega Serbia võimudel olnudki kuhugi taganeda, sest kodanikud asusid naabrivalve- ja omakaitseüksusi looma juba ise. Jälgitakse oma kodukandis toimuvat, teatatakse nii ebaseaduslike sisserändajate rühmadest kui ka neid kohale toimetanud taksojuhtidest. Pärast Makkhetesi-juhtumit on korrapäraselt peetud rahumeelseid meeleavaldusi, kuid (vähemalt) ühel korral kutsumata külalist ka pussitatud.

Pussitamine toimus 14. juulil ühe Szabadka kesklinnas asuva kohviku terrassil. Kohalik noormees Damjan Lukić (s. 1998. a.) palus kohvikus olevail migrantidel panna laualt ära elektrišokirelv ja nukid ning mitte provotseerida ega hirmutada teisi kohvikulisi. Üks tuneesia migrant tormas seepeale Lukićile kallale, mispeale Lukić haaras noa ja lõi ründajat kätte. Politsei vahistas mõlemad.

Rahumeelsetel meeleavaldustel osalejad on viimasel ajal üha tungivamalt nõudnud piirivööndite loomist, kuhu  ebaseaduslikel sisserändajatel oleks keelatud siseneda, sinna keelust hoolimata sisenejad saaks aga karmilt karistada. Kohalike meelest on Lukić ja teised temasugused mitte kurjategijad, vaid hoopis kangelased, kuna kaitsesid omasid võõraste vägivalla vastu. Seda nõudes on nii serbia kui ka ungari päritolu elanikud üksmeelsed. Ühise vaenlase teke pärast rändekriisi puhkemist on sundinud mõlemaid unustama vastastikuse, kauaaegse vaenu. 

Oluline tegur on seegi, et Põhja-Serbias elab võrdlemisi palju Kosovost pärit serblasi. Kui isehakanud Kosovo riik välja kuulutati, olid nad sunnitud kolima mujale Serbiasse. Ümberasujate eelistatuim sihtkoht oli Põhja-Serbia kui riigi kõige euroopalikum piirkond. Paljudel Kosovo serblastel on ka sõdimiskogemus. Seepärast ongi üsna suur ime, et nad pole siiani loonud ebaseaduslike sisserändajate vastu oma võitlusüksusi. Või kui ongi, siis neist pole eriti midagi kuulda.

Venitada ei saa: raudtee surub tagant

Pingete mahavõtmiseks tuligi Serbia võimudel asuda tegutsema otsustavalt, kindlakäeliselt. Ootamisaega enam pole. Kaubavedu – rahvusvaheline kaubavedu! – peab Szabadka ja Szegedi vahelisel raudteeliinil algama ju juba tänavu augustis. Põhimõtteliselt saadi nende linnade vaheline raudtee rekonstrueeritud juba tänavu juuni lõpupäeviks, enne lepingus ettenähtud tähtaega. Tollest ajast peale on tegeldud vaid viimase lihvi andmisega ning käikuandmiseks vajalike lubade hankimisega. 

Rahvusvaheline reisijavedu kavatsetakse käivitada tuleval aastal. Tõsi, kõnealuse raudtee Serbia-poolse lõigu ääres paiknevate asulate elanikele on lubatud, et siseriiklik reisirongiliiklus võib sel liinil käivituda varemgi. 

Raudtee ohutuse huvides tuleb mõlema riigi võimudel välistada muidugi juba eos, et raudtee lähedal puhkeks ebaseaduslike sisserändajate vaheline lahing, või et nood asuks rongidele korraldama rüüsteretki. 

Nüüdisaegsel Siiditeel põimuvad huvid ja kehtivad reeglid on sellised, mis lihtsalt ei luba mingit ebaseaduslike sisserändajate nunnutamist. Imeloomal nimega euroopalikud väärtused tuleb paratamatult taanduda sinna, kus on ta õige koht.

Lihtne on taibata, miks.

Tõnu Kalvet