Sotsiaalminister Tanel Kiik selgitas aastaid valitsuse poolt heldelt rahastatud propagandaväljaandele Feministeerium, et Jevgeni Ossinovski ministriks oleku ajal algatatud diskrimineerimise keelu laiendamisega võrdse kohtlemise seaduses tuleb kindlasti edasi minna, hoolimata sellest, et eelmises valitsuses justiitsministriks olnud Urmas Reinsalu tõttu jäi asi toppama.
"Kui inimesed tunnetavad ennast ohustatuna või solvatuna, siis tekitab see stressi ja pingeid. See, mil viisil mõnda vähemusgruppi koheldakse, temaga käitutakse, räägitakse või mingi konkreetse tunnusega inimest verbaalselt rünnatakse… Ma arvan, et riigi roll on inimesi kaitsta ja igakülgselt vaenukõnet taunida," selgitab Kiik ja lisab, et "väga paljud Eesti seadusesätted või põhimõtted, mis puudutavad võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste poliitikat, on ajast maha jäänud."
Vastuseks Feministeeriumi toimetaja Kadi Viigi küsimusele, kuidas suhtuda välisminister Reinsalu avaldusse, et Eesti saatkonnad ei toeta edaspidi teistes riikides korraldatud homoparaade, ütles Kiik, et "Eesti toetab jätkuvalt võrdset kohtlemist ja inimõiguste kaitset nii Eestis kui ka üle maailma."
"Me oleme võtnud endale ka nii-öelda poliitilisi kohustusi ja ühinenud väga paljude erinevate deklaratsioonidega, Euroopa tasandil ja ÜRO tasandil. Kindlasti seda kurssi või suunda keegi kahtluse alla ei sea," selgitas ta ja lisas, et sotsiaalministeerium seisab igatahes kõigi inimeste võrdse kohtlemise eest.
Peamiselt lesbide poolt eestveetud radikaalfeministlik portaal Feministeerium sai 2019. aastaks sotsiaalministeeriumi kaudu riiklikku rahalist toetust koguni 60 000 eurot. Kiigega intervjuu läbi viinud Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik on aga endine sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja. Tema elukaaslaseks on (või oli) Maarjo Mändmaa, kes oli varem nime Maarja Mändmaa kandes sotsiaalministeeriumi kantsler ja kes töötab praegu sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutseva Hoolekandeteenuste ASi juhatuse esimehena.
Diskrimineerimise keelu laiendamist võrdse kohtlemise seaduses on tervalt kritiseerinud nii SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kui ka Eesti Kirikute Nõukogu.
"Eriliselt terav on probleem nn seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu laiendamisega avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sh eluaseme saamise osas. Seesugune regulatsioon on mitmetes lääneriikides tekitanud olukorra, mis riivab väga tõsiselt taoliste inimeste kõlbelisi tõekspidamisi, kes ei kiida homoseksuaalseid suhteid usulistel või kõlbelistel põhjustel heaks," toonitas SAPTK 2017. aasta augustis sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises.
"Eesti Vabariik ei tohiks kujuneda ideoloogiliseks diktatuuriks, vaid peaks jääma kohaks, kus inimestel on võimalik ühiskonnas osaleda ilma, et neid sunnitaks tsiviilõiguslikes suhetes riiklike karistuste ähvardusel käitumisele, mida nende südametunnistus ei saa heaks kiita," toonitas SAPTK oma pöördumise kokkuvõtteks.
Eesti Kirikute Nõukogu selgitas aga oma pöördumises sotsiaalministeeriumi poole, et "kavandatavate muudatuste tulemusena puuduks usulisel ühendusel (sh kirikul, kogudusel, kloostril) või sellega seotud ühendusel, nagu ka ükskõik millisel tema liikmel, igasugune võimalus keelduda teenuse osutamisest või lepingu (sh üürilepingu) sõlmimisest, kui tema arvates oleks teenuse osutamisel või lepingu sõlmimisel niisugune tulemus, mis ei oleks kooskõlas organisatsiooni üldise kõlbelise iseloomuga (st selle usulise ühenduse seisukohtadega/usutunnistusega)."
Toimetas Varro Vooglaid
Fookuses: Ossinovski plaan laiendada võrdse kohtlemise seadust ründab südametunnistuse vabadust