Sotsiaalminister Tanel Kiik koos ministeeriumi kantsleri Marika Priske ning võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter. Foto: Objektiiv

Vaatamata Riigikontrolli märgukirjale ja rahandusminister Martin Helme ametlikule nõudmisele, ei kavatse sotsiaalkaitseminister Tanel Kiik hasartmängumaksu laekumistest ebaseaduslikult eraldatud raha saajatelt tagasi küsida, ega selliseid toetuseid peatada.

Küsimus on igal aastal eraldatavates sadades tuhandetes eurodes, mis on määratud vanuritele, peredele, invaliididele, kuid mis antakse üksikutele kindlatele vabaühendustele näiteks omasooiharuse "teavitustööks" elik propagandaks.

Selliseid projekte oli 2019. aastal viis, millest sotsiaalministeeriumi hinnangul on puhas perepoliitika näiteks Eesti LGBT Ühingu "Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning [omasooiharate ning libasooliste] kogukonna toetamine", mis pälvis perede ja invaliidide arvelt 2019. aastal 96 000 eurot.

Sotsiaalministeeriumi sõnul, mida on nii soovolinik Liisa Pakosta kui sotsiaalkaitseminister Kiik ka eelnevalt mitmel korral ettekäändeks toonud, tuleb "võrdsuspoliitikat vaadata sellest sõnast laiemana." Ministeeriumi hinnangul on eelpool viidatud projekt lisaks peredele seotud veel vaimse tervisega.

Kui Helme palus sotsiaalministeeriumil ebaseaduslikult antud toetused tagasi küsida, siis sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul ministeerium seda teha ei plaani.

Esiteks leiab ministeerium, et raha maksti reeglite järgi. Teine põhjus on puhtjuriidiline.

"Puudub igasugune õiguslik põhjendus nende projektitoetuste saajatelt millegi tagasinõudmiseks või nende projektide otsuste taasavamiseks. Ma lisan siia juurde selle, et ka tõlgenduse muutmine, juhul kui seda teha, ka see ei muuda neid tegevusi või projekte õigustühisteks või kehtetuteks," vahendab Kuuse sõnu ERR.

Midagi ei muutu ka nende laste ja invaliidide arvelt rahastatavate ebaseaduslike projektide jaoks, mis veel kestavad. Kuni 2021. aastani saavad toetust Eesti Inimõiguste Keskuse projekt "Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas" ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projekt "ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust". Mõlemad vabaühendused on saanud ühe väljamakse ja seitse väljamakset on veel ootel.

Sotsiaalministeerium ja selle ametnikud ei näe tänaseni homopropaganda ja naiste uurimise toetamises perede ja invaliidide arvelt mingit probleemi, ning kui üldse, siis tuleb Kuuse hinnangul ainult korrigeerida taotluste sõnastust.

"Üks korrigeerimise koht, kui seda kaaluda, võiks olla see, et prioriteetide sõnastamisel natukene selgemini ka taotleja jaoks anda ette, et kus see põhiline suund projektirahade taotlemisel peaks olema. Näiteks soolise võrdõiguslikkuse teemad tegelevad suuresti pereküsimustega. Meie kutsetes võib-olla tuleks see element natukene selgemini välja," räägib Kuusk.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid leiab oma kommentaaris:

"Täiendavalt on tähelepanuväärne ka meedias täiesti maha vaikitud tõsiasi, et Vabariigi Valitsus, millel on oma seadusest tulenevalt kohustus valvata "ministeeriumi […] tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle" (VVS § 94 lg 1), teatas meile [SAPTK-ile] 12. veebruaril täiesti tuimalt, et kuivõrd Riigikontroll on juba küsimusega tegelenud, siis nemad ei näe vajadust mingit järelevalvemenetlust läbi viia.

Mis sest, et Vabariigi Valitsusel on KOHUSTUS TAGADA ministeeriumi tegevuse seaduspärasus, samal ajal kui Riigikontroll saab teha vaid soovitusi. Seega Riigikontrolli piiratuma volitusega menetlust kasutatakse õigustusena Vabariigi Valitsuse poolt palju ulatuslikumate volitustega menetluse läbiviimisest hoidumiseks.

Ehk kuivõrd peaminister Jüri Ratast ei häiri tema kamraadi Tanel Kiige ministeeriumis toimuv seaduserikkumine ja et see seaduserikkumine on ideoloogiliselt niiöelda õigesuunaline, toetades "valgeid jõude", siis lihtsalt jäetakse Vabariigi Valitsuse järelvalvekohustus täitmata ja ongi kõik. Olgugi et minu hinnangul on see ise selge seaduserikkumine. Kuidas te inimesed kujutate ette, et keegi veel usub jutte Eestist kui õigusriigist, kui isegi valitsusasutused niisugusel täiesti avalikul moel seda põhimõtet jalge alla talluvad?! Nii ei lähe see asi mitte! Loodan, et nõustute, Urmas Reinsalu, Martin Helme, Riina Solman ja Raivo Aeg."

Toimetas Karol Kallas