Foto: Veiko Vihuri

Riigihangete registri kohaselt kulutas sotsiaalministeerium võrdse kohtlemise alasele teavituskampaaniale 95 000 maksueurot eesmärgiga murda erinevate vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi. Seejuures asetati eriline rõhk just sallivuse suurendamiseks seksuaalvähemuste vastu.

Sotsiaalministeeriumi võrdse kohtlemise alase teavituskampaania tehnilise kirjelduse kohaselt on “kampaania eesmärk […] murda erinevate vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi, edendada mõistmist ja solidaarsust erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ning vähendada diskrimineerimist hea eeskuju näitamise kaudu”.

Selleks peab kampaania muuhulgas “väärtustama kõiki meie ühiskonna liikmeid” lähtudes võrdse kohtlemise seaduses loetletud alustest (rahvus, rass, nahavärv, usutunnistus ja veendumus, vanus, puue ja seksuaalne sättumus) ning “murdma müüte vähemustesse kuuluvate inimeste kohta”.

Lisaks soovitakse sellega ühtlasi tõsta Eesti elanikkonna teadlikkust väidetavast diskrimineerimisest, kiusamisest, sallimatusest ja probleemidest, millega erinevad vähemusgrupid silmitsi pidavat seisma ning mis puudutavat eriti just kaupade ja teenuste kätte saamist:

“Eelarvamused ja stereotüübid ei räägi päris inimestest, takistavad inimestel end ühiskonnaelus teostada ning piiravad juurdepääsu kaupadele ja teenustele. /…/ Läbi südamlike lugude jutustamise on eesmärk näidata, et vaatama ühiskondlikele stereotüüpidele, eelarvamustele, kiusamisele, sallimatusele ja diskrimineerimisele on igaühe võimuses ühiskondlikke hoiakuid muuta ning aidata kaasa sellele, et igaühel on hea ja turvaline elu.”

Samuti tuuakse kampaania ühe eesmärgina välja inimeste teadlikkuse suurendamist sellest, et diskrimineerimise kahtluse korral on neil võimalik abi saamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Samuti soovitakse kampaaniaga suurendada “inimeste arusaamist sellest, mida igaüks saab teha, et ebavõrdsest kohtlemist, kiusamist ja sallimatust vähendada”.

Kampaania esmase sihtgrupina nähakse eelkõige 16-30-aastaseid noori või nooremapoolseid inimesi, kuid kaudseks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud.

Kampaania sõnumina peaks aga kõlama jääma, et “vähemuste vastane sallimatus, diskrimineerimine ja kiusamine on peagi minevik” ning normaalsuseks peab saama “solidaarne ja mõistev suhtumine erinevatesse inimestesse ja vähemustesse”.

Sotsiaalministeerium teeb võrdse kohtlemise kattevarjus homopropagandat?

Seejuures on eriline rõhk asetatud just LGBT+ inimestele, kelle väidetavat diskrimineerimist peaks kampaania raames käsitlema vähemalt kaks videoklippi, samas kui puuetega inimeste, rahvusvähemuste, teise nahavärviga inimeste ning teistsuguse veendumuse ja/või uskumusega inimeste probleemidele tähelepanu juhtimiseks on kampaania raames ette nähtud vastavalt üks videoklipp.

Lisaks sellele peab vähemalt üks klipp näitama ka mitmesugust diskrimineerimist ning ühes videos võib kujutada ka erinevaid sihtrühmi. Videoklipid peaksid olema lühikesed, umbes 3 minuti pikkused ning nendest tuleks omakorda teha veel 20-30 sekundilised lühiversioonid.

Kampaania nõuete all on ära toodud, et see “peab läbi lugude jutustamise ja hea eeskuju näitamise osutama sellele, kui absurdne on rahvuse, rassi ja nahavärvi, vanuse, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja veendumuste või usutunnistuse alusel piirata inimeste eneseteostust ühiskonnas ja juurdepääsu kaupadele ja teenustele”.

Seejuures ei tohi kampaania sõnumid olla konservatiivsed (sic!) ega akadeemilised, vaid peavad olema lugupidavad, lõbusad ja südamlikud ning tooma läbi heatahtliku huumori prisma elulisi näiteid seesugusest väidetavast diskrimineerimisest. Ühtlasi peavad nii kampaania sõnum kui ka kõik kampaaniamaterjalid olema nii sisuliselt kui keeleliselt arusaadavad ka vene keel kõnelevale sihtrühmale ning olema samuti ligipääsetavad kuulmis- ja nägemispuudega inimestele.

Kirjeldatud meediaplaani eeldatav maksumus peaks dokumendi kohaselt olema vähemalt 50% kogu kampaania ligi 100 000 euro suurusest eelarvest ning “selle raames peaks valmima vähemalt viis ajatut videoklippi, mida on võimalik kasutada ka pärast kampaania lõppemist” ning mis “peavad moodustama ühtse esteetilise ja kontseptuaalse terviku, et iga klipp oleks selgelt identifitseeritav ühe osana videoklippide seeriast”. Videoklippides peab kasutama kas elukutselisi ja tuntud näitlejaid või tuntud sotsiaalmeedia suunamudijaid ja/või tuntud sihtrühmade esindajaid.

Eeskujudena tuuakse välja näiteks Tartu Ülikooli õiguse instituudi ja Eesti Inimõiguste Keskuse projekti “Erinevus rikastab“, sotsiaalministeeriumi 2013. aasta sooliste stereotüüpide vastast kampaaniat ning LGBTQ+ kampaaniat “Love Has No Labels” (Armastusel pole silte).

Võrdse kohtlemise alase teavituskampaania jaoks ei ole hanke võitjal vaja luua eraldi veebilehte, kuna selle kohane info hakkab asuma sotsiaalministeeriumi veebilehel. Küll aga tuleks pakkujal esitada projektijuhtimise ülevaade, kus on “toodud välja võimalikud riskid, mis võivad kampaania käigus tekkida, ja nende maandamise võimalused”.

Hanke kirjeldusele vastab enim kampaania #samapaljuinimene

Kuigi kampaania nime pole hankes ära toodud, vastab selle kirjeldusele teadaolevalt kõige enam Sotsiaalministeeriumi hiljutine kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed”, mis kutsub ametliku kirjelduse kohaselt “uuel aastal üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes, et igaüks saaks tunda end turvaliselt ja osaleda ühiskonnaelus” ning toob selleks “tähelepanu keskmesse lood koolikiusamisest, võõrtööjõust, rahvusvähemustest, puudega inimestest ja usulistest veendumustest”.

Kuigi seda ei ole Sotsiaalministeeriumi kampaanialehel otseselt ära toodud, käsitleb koolikiusamise vastane “Jaagupi lugu” täpsemalt siiski seksuaalvähemuste vastu suunatud koolikiusamist. Ühtlasi on kampaania üheks prominentsemaks reklaamnäoks homoaktivist Keio Soomelt.

Lisaks eeltoodud tingimuste täitmisele vastab kampaania hankele ka videoklippide minimaalse arvu osas, mida on (koos nõutud subtiitritega) sotsiaalministeeriumi lehel hetkeseisuga viis.

Sotsiaalministeerium: kampaaniale #samapaljuinimene kulutati riigieelarvest 94 508 eurot