Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas hiljutises intervjuus, et riigi roll on seista võrdõiguslikkuse eest ning vaenukõnet igakülgselt taunida, mistõttu soovib ta juba sügisest hakata laiendama diskrimineerimise kaitset võrdse kohtlemise seaduse muutmise teel. Ühtlasi tuleks Kiige hinnangul arutada ka vaenukõne senisest tõhusamat reguleerimist.
Juuni lõpul Feministeeriumile [1] antud intervjuus selgitas Kiik, et riigi tasandil tuleb teha pidevalt tööd, et võidelda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eest, kuna tema sõnul "esineb meie ühiskonnas jätkuvalt diskrimineerimist, näiteks puude või usutunnistuse alusel, või rahvuse ja seksuaalse sättumuse alusel":
"Meie ministeeriumi roll on seda teemat eest vedada, esitada oma ettepanekuid nii teistele ministeeriumitele, Vabariigi Valitsusele kui ka laiemalt kõigile avaliku ja erasektori asutustele. Näiteks vaadata, milliseid parimaid praktikaid maailma riikidest on võimalik Eestisse üle tuua."
Ühe lahendusena näeb Kiik näiteks diskrimineerimise kaitse laiendamist võrdse kohtlemise seaduse muutmise läbi, mille osas soovib ta juba sügisel hakata teiste ministeeriumitega võimaliku ühisosa leidmiseks nõu pidama:
"Lisaks on oluline küsimus, kuidas minna edasi võrdse kohtlemise seaduse muutmisega. Põhiline muudatus oleks see, et diskrimineerimise kaitse oleks kõikidele gruppidele ühesugune. Seda seadusemuudatust on arutatud väga pikalt, ja tõenäoliselt tuleb meie poolt muudatusettepanek taaskord lauale."
Sotsiaalministri arvates tuleks arutada ka vaenukõne tõhusamat reguleerimist
Kiik leiab, et ka vaenukõne senisest tõhusam reguleerimine, mis eelmise justiitsministri Urmas Reinsalu vastuseisu tõttu toppama jäi, on teema, millega tuleb vähemalt debati kujul edasi minna.
"Kui inimesed tunnetavad ennast ohustatuna või solvatuna, siis tekitab see stressi ja pingeid," selgitas Kiik, mistõttu peaks tema hinnangul olema riigi rolliks "inimesi kaitsta ja igakülgselt vaenukõnet taunida".
Kuna sotsiaalministri arvates on võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste poliitikat puudutavad seadusesätted ja põhimõtted ajast maha jäänud, siis tuleks kindlasti arutada, milline oleks kõige mõistlikum regulatsioon nende kaasajastamiseks. "Sotsiaalministeerium seisab igatahes kõigi inimeste võrdse kohtlemise eest," rõhutab Kiik.
Ühtlasi kinnitab ta teda intervjueerinud Kadi Viigile, et Keskerakond oli ainus partei, mis vaenukõne tõhusamat reguleerimist oma valimisplatvormis käsitles ning et erakond on oma aruteludesse kaasanud ka vähemuste esindajaid, kuna tema hinnangul "oleme kõik ühte või teistpidi mõne vähemuse osad".
Ühe konkreetse näitena kommenteerib Kiik rahvastikuminister Riina Solmani otsust ennistada lapse esmakordse passi taotlemise ankeeti kahe "vanema" asemel "ema" ja "isa", kuna tema sõnul on "lapsel on ikka isa ja ema, mitte kaks sooneutraalset vanemat".
Sotsiaalministri hinnangul tuleks sellistel juhtudel aga "läheneda paindlikult" ning "arvesse võtta nii neid inimesi, kelle jaoks on oluline ära fikseerida, kes on ema ja kes on isa, kui kindlasti ka neid lapsevanemaid, kellel ei ole võimalik selle määratlusega seda ankeeti täita".
"Tänapäevane infotehnoloogia võimaldab paindlikke ankeete, kus on võimalik kasutada kohendatud väljasid," pakub Kiik välja lahenduse, kuidas "ükski ühiskonna liige ei tunneks, et see ankeet teda diskrimineerib".
Sotsiaalminister ei toetaks traditsioonilisele abielule põhiseadusliku kaitse andmist
Kuigi Kiige sõnul on traditsioonilisele ühe mehe ja ühe naise vahelisele abielule põhiseadusliku kaitse andmine Eesti elanike otsus, siis isiklikult ei pea ta tõenäoliseks, et rahvahääletusel seda ettepanekut toetaks, sest peab oluliseks, et "ka kõigil vähemusgruppidel oleksid igati tagatud nende õigused".
Teisalt nendib aga sotsiaalminister, et sellise rahvahääletusega ei võetaks tegelikult kelleltki tema õigusi ära, vaid lihtsalt kinnitatakse juba olemasolevat seadusandlust ka põhiseaduses.
Märkused:
[1] Feministeeriumi portaali haldava MTÜ Oma Tuba sai tänavu Sotsiaalministeeriumi kaudu Hasartmängumaksu Nõukogult 60 000 eurot aastast tegevustoetust.
[2] "Reguleerime seadusandluses selgemini vaenu õhutamise keelu, et samaaegselt olekstagatud sõnavabadus ja vähemuste õigused vaenust vabale elule. Peame olulisekslaiapõhjalist koostööd, et tõsta inimeste teadlikkust ning ennetada äärmuslust."
Toimetas Martin Vaher
Sotsiaalminister külastas Eesti LGBT Ühingut, et arutada nende rahastuse tulevikku
Urmas Reinsalu näeb soovis vihakõne eest karistamise abil rahvast ravida ohtu ühiskonnale
Rahvastikuminister Riina Solman pani "ema" ja "isa" ankeeti tagasi