Šveitsis toimub 14. juunil rahvahääletus, millel tahetakse saada teada kodanike arvamust ettepaneku osas piirata kuni 2050. aastani riigi rahvaarv kümne miljoni inimesega.
Algatuse rahvaarvu piiramine rahvahääletuseks tegi rahvuslik-konservatiivne Šveitsi Rahvapartei (Schweizerische Volkspartei; SVP). Hetkel elab Šveitsis ümmarguselt üheksa miljonit inimest. Algatuse kohaselt, niipea kui rahvaarv jõuab üheksa ja poole miljonini, muudetakse välismaalastele antavate elamislubade tingimused märkimisväärselt karmimaks, vahendab New York Times.
Nii parlament kui valitsus on ettepaneku vastu, kuid selle poolt oli sada tuhat šveitsi kodanikku, mis saadab selle automaatselt rahvahääletusele.
Algatuse põhjuseks on asjaolu, et Šveitsi on jõudnud liiga palju sisserändajaid, kes ei lõimu ja muudavad põliselanikele elu märksa ebamugavamaks. Hetkel on kuskil 40 protsendil riigi 15-aastastel ja vanematel elanikel sisserändaja taust, mis teeb maast ühe Euroopa mitmekesisema riigi.
Idee vastased väidavad, et algatus kujutaks hoopi Šveitsi majandusele, rikuks suhted Euroopa Liiduga ja tooks kaasa "eraldatuse kaose". Lisaks tähendaks see lahkumist mitmest rahvusvahelisest leppest.
Detsembris avaldatud uuringuettevõtte Leewas küsitlus näitab, et rahvaarvu piiramist toetab 48% elanikest ja vastu on 41 protsenti.
Šveitsi sündimusmäär on 1,3 last naise kohta ehk kui sisserännet piiratakse hakkab rahvaarv riigis sarnase sündivuse juures vähenema.
Muuhulgas kõlavad riigis sarnaselt Saksamaaga üleskutsed, et sugugi mitte kõigile inimestele, kes on saanud elamisloa ja kodakondsuse, peaks see alles jääma.
Toimetas Karol Kallas