Mitte ükski energiasüsteem ei ole "taastuv". Igasuguste masinate tootmine nõuab miljonite tonnide algmaterjalide kroonilist kaevandamist ja lakkamatut selleks vajaliku riistvara uuendamist.
Võrreldes süsivesinikega nõuab sama palju energiat tootvate "roheliste" masinate ehitamine keskmiselt kümme korda suurema materjalihulga kaevandamist ja töötlemist, osutatakse mõttekoja Manhattan Institute'i uuringus.
40-aastase staažiga mäetööstusmehhaanik John Lee Pettimore vahendab sotsiaalmeedias, et "ühe elektriauto aku tootmiseks vajaliku koobalti saamiseks peab Kongo Rahvademokraatlikus Vabariigis 112 last tegema 12 tundi tööd".
Viidatud mõttekoja uuringus väidetakse lisaks, et ühe elektriauto aku, mis kaalub keskmiselt 450 kilogrammi, tootmiseks peab kaevandama 227 tonni erinevaid maake. Kui see jagada elektriauto keskmise tööeaga, siis iga läbitud kilomeeter kulutab Maast rohkem kui pooleteist kilogrammi.
Kliima- ja energeetikaekspert Bjørn Lomborg avaldas 2020. aastal uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millistest meetmetest on nii majandusele kui loodushoiule kõige enam kasu. Kõige rohkem on uuringu kohaselt kasu (vt tabel nr 30) riikidevaheliste kaubanduspiirangute vähendamisest, millesse investeeritud üks dollar toob tagasi 2011 dollarit.
Seevastu "kliimasoojenemise" hoidmisesse alla kahe kraadi paigutatud dollar tekitab ühe dollari kahju ja roheenergia tootmisvõimsuste kahekordistamisse panustatud dollar toob kahju 0,8 dollarit. Ehk "kliimasoojenemise" ära hoidmisesse paigutatud eurole tuleb üks euro peale maksta ja iga "taastuvasse elektrisse" paigutatud euro teeb ühiskonna 80 sendi võrra vaesemaks.
Maailmas on üheselt korrelatsioonis riikide jõukus ja puhas loodus. Keskkonnatingimuste parandamiseks ei tule mitte ära keelata arenevates riikides söeelektrijaamade ehitamine, vaid arendada nendega kaubavahetust.
Euroopa Liit on üks maailma agressiivsemaid siseturu kaitsjaid ja seda eriti põllumajandustoodete vallas. Kaubanduspiirangud on kavas muuta veelgi karmimaks nõudes kaubanduspartneritelt samade keskkonnareeglite järgimist, nagu kehtivad EL liikmesriikides. Samuti soovitakse keelata metsale halvasti mõjuvate kaupade sissevedu. Arenevate riikide üks suuremaid ekspordiallikaid peale maavarade on põllumajandustooted.
Toimetas Karol Kallas