Varro Vooglaid vaidlustas Vabariigi Valitsuse korralduse, millega kehtestati koroonatõend ja sellega seotud piirangud mittevaktsineeritud inimestele. 30. mail toimus kohtuistung, kus toimus kaebuse kohtulik arutelu.
Kaebuse sisuks on asjaolu, et koroonavaktsiinide manustamise kaudu saadud nn nakkusohutustõend ei tõenda tegelikult tõendi omaja nakkusohutust ja seega ei täida eesmärki, millest tulenevalt see kasutusele võeti.
Kaebuses toodi välja, et on põhjendamatu anda koroona läbipõdenutele tõend vaid 6 kuuks, samal ajal kehtib vaktsineerimise teinud inimestele tõend 12 kuud olukorras, kus selleks ajaks oli kindel teadmine, et läbipõdemisest tekkinud immuunsus on vaktsiinist saadud immuunsusest ilmselgelt tõhusam. Seetõttu sooviti kaebuses koroonatõendi süsteemi kehtestanud valitsuse korralduse tühistamist, kuna sellega jäeti õigusvastaselt tuhanded inimesed avalikust elust kõrvale.
Istungi alguses tuli kohtunikul lahendada kaebuse ümbekvalifitseerimise küsimus, kuna kaebuse objekt ehk valitsuse korraldus oli tunnistatud vahepeal kehtetuks, mistõttu taotles kaebaja õigusakti kehtetukstunnistamise asemel õigusakti õiguspärasuse tuvastamist.
Valitsust esindanud vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilk ei olnud ümberkvalifitseerimisega nõus, püüdes veenda kohut, et kui tulevikus peaks tulema uus koroonalaine ja sellega seonduvalt uued piirangud, siis saavad olema nende asjaolud erinevad ning lisaks hakkab kehtima uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) uus redaktsioon. Kohus otsustas siiski kaebuse ümberkvalifitseerimise taotluse rahuldada.
Kohtulik arutelu jätkus seepeale kaebuse sisulise poolega, muu hulgas piirangute põhjendatuse üle. Vastustaja esindaja vandeadvokaat Nõmper põhjendas piiranguid teadusnõukoja arvamustega, paraku ei esitanud Nõmper ühtegi konkreetset kaalutlust või arvamust, sõnades, et tema pole ei valitsuse ega ka teadusnõukoja liige. Ühtlasi ei selgitanud vastustaja ka seda, millega põhjendatakse koroonatõendi andmist vaktsineeritutele 12 kuuks, samas mittevaktsineeritud ja koroona läbipõdenud inimestele aga 6 kuuks ning arvas, et neid gruppe pole üldse kohane võrrelda.
Kohtuliku arutelu seisukohast on oluline ka kaebaja esindaja vandeadvokaat Paul Kerese selgitus selle kohta, miks valitsuse poolt kehtestatud koroonapiirangute aluseks olev NETS-i §-s 28 lg-s 5 sisalduv volitusnorm on põhiseadusega vastuolus, kuna see on sõnastatud liiga avaralt ja jätab valitsusele lubamatult laia suva piirangute rakendamiseks.
Volitusnormi probleemile on juhtinud tähelepanu ka riigikohus oma hinnangus NETSi uuele redaktsioonile – "teatavasti lubab põhiseadus valitsusele delegeerida vaid vähem intensiivsete piirangute kehtestamise ning selleks peab olema täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm."
"Uues NETS-is on volitusnorm jäänud sama avaraks nagu kehtivas redaktsioonis, seetõttu midagi uue NETSi vastuvõtmisega sisuliselt ei muutu ja volitusnormi vastuolu põhiseadusega säilib," sõnas Paul Keres Objektiivile.
Kohtuotsus tehakse teatavaks 27. juunil.
Toimetas René Allik