Tartu Ülikooli geneetikakeskuse juhataja sõnul tuleks vanemaid survestada oma haigeid lapsi aborteerima

Tartu Ülikooli geneetikakeskuse juhataja professor Katrin Õunap. Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli kliinilise geneetikakeskuse juhataja professor Katrin Õunap leiab, et peresid tuleks rohkem survestada mitte sünnitama harva esinevate haigustega lapsi, kes vajaksid sünnijärgselt kalleid ravimeid. Ajakirjanik Irja Tähismaa hinnangul meenutab selline ettepanek aga natside pereplaneerimispoliitikat. 

Õunap rõhutas mullusel Tartu Ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil, et kuna haruldaste haiguste ravimid on väga kallid, siis tuleb hakata perekondi senisest enam suunama sünnieelsesse diagnostikasse ning survestama neid haiguse tuvastamise korral oma sündimata last tapma:

“Muidugi ei saa seda kohustada, aga kui varem oli ühiskond selles suhtes väga demokraatlik, öeldes, et haigust saab ravida küll ja sünnitage veel teinegi laps, siis nüüd, kui haigus vajab ülikallist ravimit, peab ühiskond hakkama survestama perekondi tegema teistsuguseid valikuid, ennetama, kuna me ei kanna seda finantsiliselt välja.”

Kuna haruldaste haigustega laste kallis ravi tekitab Õunapi hinnangul väga suure väljakutse kogu meditsiinisüsteemile, siis on tema poolt välja pakutut mõtet arutatud juba ka Euroopa Liidu ekspertide poolt.

Irja Tähismaa: dr Õunapi retoorika pärineb justkui Natsi-Saksamaalt

Õunapi üleskutset kritiseeris sotsiaalmeedias teravalt aga ajakirjanik Irja Tähismaa, kes kasvatab ise harva esineva Angelmani sündroomiga tütart. Tema sõnul oleks selline natslik väljaütlemine, millega kutsutakse üles selliseid harva esinevate haigustega lapsi tapma, normaalses euroopalikke väärtusi kandvas riigis mõeldamatu.

“Just, niimoodi arvasid natsid,” leiab Tähismaa. “Et neil on õigus otsustada, kes tohib elada ja kes surra. Tuleb välja, et Eesti meditsiinisüsteemis töötab ka natse. Ning et Eesti pereplaneerimispoliitika on oma olemuselt natslik.”

“Muide, paljud ei tea seda, aga Kolmanda Reichi esimesed ohvrid olidki puuetega inimesed,” selgitab ta täiendavalt. “See operatsioon kandis nime Aktion T4 ning arstidele anti käsk leida üles patsiendid, kes on “ravimatult haiged”. Nende tapmist nimetati halastussurmaks ehk eutanaasiaks, kuid ka natsid ei häbenenud välja öelda, et vajaduse selleks tingis soov säästa raha. Ehk väga sarnane dr Õunapi retoorikale. Nüüd on küsimus, kas sama arvab ka riik.”

Ühtlasi tuleb selline sõnavõtt Tähismaa hinnangul eriti eredalt esile praegu käimasoleva Sotsiaalministeeriumi kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” taustal, kuhu haruldaste haigustega inimesi ei kaasata, “sest nad on määratud tapale”.

“Kurb mõelda, millises olukorras võib olla naine, kel nende ülipõhjalike testidega riigile “mittekõlbav” laps avastatakse,” jätkab ta isiklikule kogemusele tuginedes. “Kui ma oma Angelmani sündroomiga tütart ootasin, siis ei kuulunud Angelmani sündroom veel veretestiga testitavate geenivigade hulka ning üksteise järel sündis mitu Angelmani. Pärast seda liideti – NIPT testiga tuvastatakse – ning nüüd ei ole tükk aega ühtegi Angelmani sündinud, vähemasti mulle teadaolevalt. Ilmselt on nad testidega avastatud ja tapale saadetud.”

Tema hinnangul peaks südametunnistusega arst sellises olukorras noort ema julgustama või siis vähemalt neutraalseks jääma, mitte aga survestama teda oma sündimata last tapma.

Varro Vooglaid: endiselt kehtib mõttelaad “pole inimest, pole probleemi”

Tähismaaga nõustub ka Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid, kes peab geneetikakeskuse juhataja sellist ettepanekut uskumatult ebainimlikuks: “Kui inimene on haige, siis nähakse probleemi mitte selles, et teda ei taheta tunnistada teistega võrdse väärikusega olendina, vaid selles, et teda ei taheta ära tappa.”

Vooglaiu hinnangul lähtutakse seega kahjuks endiselt stalinlikust printsiibist, et “pole inimest, pole probleemi”. Sellise hoiaku vastu võitlemiseks tõi sihtasutuse portaal Objektiiv tänavatele ka oma kampaania, millega soovitatakse juhtida tähelepanu tõsiasjale, et ka sündimata lapsed on sama palju inimesed.

Vooglaid loodab, et “need klipid aitavad päästa inimeste elusid ning et nende abil saab ühiskonnas pandud kõlama sõnum, et ennekõike on meie ühiskonnas dehumaniseeritud just kõige nõrgemad ja kaitsetumad inimesed, kel puuduvad igasugused võimalused enda eest seista”.

Oudekki Loone: inimeste tapmine kulude kokkuhoidmiseks on jõle

Keskerakondlasest riigikogu liikme Oudekki Loone hinnangul on kõige jõledam aga dr Õunapi mõtteavalduse põhjendus, et “meil on küll ravim, mida inimene vajab, aga kuna see on kallis, siis parem, kui inimest ei oleks”. Samas väljendab ta siiski lootust, et valdav enamus Eesti ühiskonnast siiski nii ei mõtle.

Toimetas Martin Vaher

Objektiiv tõi tänavatele oma #samapaljuinimene loosungid

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!