British Journal of Sports Medicine's avaldatud mahukast teadusuuringust ilmneb, et kehaline aktiivsus minimeerib koroonasse nakatumise võimalust ja vähendab ka nakatumise korral raske haiguskulu riski.
Juba varasemalt on arstidele teada, et kehaline aktiivsus vähendab respiratoorsetesse haigustesse nakatumise võimalust, kuna liikumine tugevdab immuunsüsteemi. Uuring andis kinnituse sellele, et kehaline aktiivsus on oluline ka koroonasse nakatumise või sellega seotud raskema haiguskulu vältimiseks.
Ühtlasi leiti uuringu tulemusi analüüsides, et mõõdukas kehaline liigutamine vähendab 31% viirushaigustesse nakatumist ja viirushaigustesse nakatumise korral väheneb surmaga lõppeva haiguskulu risk 37%.
Uuringu järeldustes tõdetakse ka seda, et sotsiaalsel distantsil ega maski kandmisel ei ole märgatavat mõju koroonaviirusesse nakatumise riski vähendamisel.
Uuring sedastab, et juba 150 minutit mõõduka või 75 minutit kõrgema intensiivsusega kehalist liikumist annab tuntava efekti. Tervise Arengu Instituut kirjeldab mõõduka liikumisena tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine (kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine jne). Tugeva kehalise aktiivsuse all peetakse silmas tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine (jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine, puude lõhkumine, raskuste tõstmine jne.)
Teadusuuring heidab riikidele ette kehalise liikumise tähtsusega mittearvestamist koroonavastases võitluses. Koroonapiirangute ebamõistlikkuse heaks näiteks mainitud teadusuuringu tulemuste valguses on spordisaalide, ujulate ja lastele mänguväljakute sulgemine ja inimeste sulgemine kodudesse.
Toimetas René Allik