ANALÜÜS ⟩ Varro Vooglaid: miks president ei kuulutanud välja kirikute ja koguduste seadust?
Riigikogu liige Varro Vooglaid analüüsib võimalikke põhjuseid, miks riigipea Alar Karis jättis välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse muudatused.
Riigikogu liige Varro Vooglaid analüüsib võimalikke põhjuseid, miks riigipea Alar Karis jättis välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse muudatused.
Kriitiseerida tuleks põhiseadust rikkuva, üdini rumala ja julgeolekuohtu genereeriva kirikute ja koguduste seaduse pooldajaid, mitte president Alar Karist, kes põhiseaduses sätestatud usuvabaduse kaitseks välja astus, tunnistavad Markus Järvi ja Veiko Vihuri saates "Fookuses".
President Alar Karis jättis neljapäeval välja kuulutamata riigikogus 9.
Pühtitsa kloostri iguumenja Filareta palus täna 96 nunna nimel president Alar Kariselt, et ta jätaks eile vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna selle seaduse täitmine tähendaks nende jaoks nende nunnatõotuste eiramist.
Kirikute ja koguduste seaduse muudatustega moondub Eesti Vabariik sisuliselt sarnaseks kirikuid ja kloostreid ründavaks monstrumiks, nagu oli seda bolševistlik Nõukogude Venemaa — isegi, kui sarnasust püütakse varjata oma palet ilustava, demokraatia ja õigusriikluse loosungeid kandva maskiga, tõdeb riigikogu liige Varro Vooglaid kirjas president Alar Karisele.
Vabadus, iseseisvus ja rahvuslik väärikus – need kõik on ainult tühjad sõnad, kui riik mitte üksnes ei tee pingutusi, et neid sisustada, vaid on muutunud nende vastandiks, leiavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid Objektiivi saates "Fookuses".
Gruusia parlamendivalimistele järgnenud reaktsioon on näide sellest, kuidas meie kohalik ladvik sekkub isandate suuniseid järgides silmakirjalikult teiste riikide siseasjadesse, toonitavad Markus Järvi ja Veiko Vihuri Objektiivi raadiosaates.
Varro Vooglaid saatis presidendile pöördumise, milles palub põhiseaduse vastast ja Venemaa-suunalisi pingeid eskaleerivat sanktsioonide seadust (332 SE) mitte välja kuulutada.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme teatas eile sotsiaalmeedias, et nende riigikogu fraktsioon otsustas vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule mitte minna, kuna president Alar Karis alandas nende arvates enamikke riigikogu liikmeid kutsumata jättes nii presidendi kui ka rahva poolt valitud parlamendi institutsiooni.
Jürgen Ligi retsensioon „President võiks kaitsta rohkem demokraatiat" ajab juba oma pealkirjaga südametult naerma.