President Alar Karis jättis neljapäeval välja kuulutamata riigikogus 9. aprillil 2025 vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse, kuna tema hinnangul pole see kooskõlas Eesti põhiseadusega.
"Moskva patriarhaat õõnestab riikide suveräänsust ja demokraatiat, kuid sellises sõnastuses läheb seaduse muudatus vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 40, 48 ja 11, piirates ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust," teatas president Karis oma otsust pressiteate vahendusel põhjendades.
"Mitmetähenduslik välissidemete keeld tekitaks õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et samamoodi saab hakata piirama kõigi ühingute, sealhulgas erakondade vabadusi," märkis riigipea.
President juhtis tähelepanu, et kehtiv õigus nõuab usuliste ühingute ulatuslikku kontrollimist. "Küsimus pole mitte seaduslike vahendite puudumises, vaid nende kasutamises. Olemasolevaid vahendeid tuleks vajadusel senisest jõulisemalt kasutada," tähendas president Karis.
Riigipea leiab oma otsuses, et seaduse hindamisel tuleb pidada silmas ka järeldusi, mis tuleneksid ühinemisvabadusele üldisemalt või sõna- ja väljendusvabadusele, kui leida, et selline ebaselge ja ulatuslik piiriüleste sidemete keeld on kooskõlas põhiseadusega.
"Küsimus on ka selles, kas välismaise isikuga seostatava julgeolekuohu võib omistada Eestis tegutsevale ühingule, kui sel ühingul on välismaise isikuga mingi majanduslik või muu side või kui leitakse, et Eesti ühing "juhindub oma tegevuses" sellest välismaisest isikust. Usulistele ühingutele tagab põhiseadus tugevama kaitse kui paljudele teistele ühingutele. Kui nende tegevust võiks sel moel piirata nagu seda praegu seadusega tehakse, siis tuleks järeldada, et samalaadse keelu võib seada ka teistele ühingutele, võib-olla isegi poliitilistele erakondadele," sõnas Karis.
"Põhiseadust tuleks tõlgendada nii, et ühingu keelamiseks ei piisa üldsõnaliselt määratletud "juhindumisest" mingi välismaise isiku järgi. Niisugusel keelul oleks juba oma ebaselguse tõttu demokraatlikusse ühiskonda sobimatu heidutav mõju. Kuna põhiseadus võimaldab riiklikku julgeolekut ja avalikku korda kaitsta sihipärasemate ja täpsemalt määratletud meetmetega, siis pole sellised keelud ka vajalikud," leidis president.
Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.
Vabariigi presidendi otsuse täisteksti on võimalik lugeda siit.
Toimetas Martin Vaher