Rafael Pinto Borges: mille jaoks on Kaja Kallas vajalik?
Portugali politoloog ja ajaloolane Rafael Pinto Borges leiab, et kuigi Kaja Kallase töö Euroopa Liidus on olla diplomaat, ei saaks tema temperament selleks halvemini sobida.
Portugali politoloog ja ajaloolane Rafael Pinto Borges leiab, et kuigi Kaja Kallase töö Euroopa Liidus on olla diplomaat, ei saaks tema temperament selleks halvemini sobida.
Ameerika Ühendriikide õigusteadlase Hans Mahncke sõnul on Euroopa autoritaarsed valitsused eesotsas Saksamaaga aseriigisekretäri Sarah B. Rogersi hurjutamise kõiges ära teeninud.
Itaalia filosoof Gaetano Masciullo kirjutab sellest, kuidas just Vatikan saab edendada diplomaatiat Venemaa ja läänemaailma vahel. Tema sõnul mõistavad mõlemad pooled, et eelkõige Vene-Euroopa dialoogi taastamine on hädavajalik kontinendi stabiilsuse tagamiseks.
Zelenskõi poliitiliste esinemiste laad eristub diplomaatias tavaks olevast stiilist silmatorkavalt isegi nüüdismaailmas, kus jõhkrus on muutunud vaat et igapäevaseks. Ta toorelt nõudlik toon mõjub enamusele üllatavalt ja enamasti ka vastumeelselt, tõdeb Ungari poliitikavaatleja Lajos Orosz Ungari ja Ukraina suhteid käsitlevas ülevaateloos Objektiivile.
Alates käesoleva aasta maikuu keskpaigast pole Leedu Vabariigis enam ühtegi Hiina Rahvavabariigi diplomaati ja kaks riiki suhtlevad üksteisega üle Hiina RV Euroopa Liidu esinduse.
Kolisevate ämbrite kangelanna kolistab oma karjääri katastroofi poole, aga Eesti maine saab selle katastroofi käigus palju kannatada.
Politico avaldas taas Euroopa Komisjoni esidiplomaadist Kaja Kallasest kriitilise ülevaate, milles vahendatakse, et “tema probleemid algasid juba esimesel tööpäeval”.
Kaja Kallas tahab oma uues ametis ELi välisasjade esindajana suurendada tunduvalt ELi liikmesriikide poolt Ukrainale antavat abi.
Ameerika Ühendriikide välisminister Marco Rubio tunnistas hiljutises intervjuus Sean Hannityle, et Ukraina sõda on sisuliselt varisõda tuumariikide USA ja Venemaa vahel ning selle lõpetamiseks tuleb leida diplomaatiline tee.
Kui Venemaa on olnud tugev, ei ole „lääneliitlased“ hetkekski kõhelnud Eestit, Lätit ja Leedut vene karule ette sööta, et tolle nälga leevendada. Täna, aastal 2025, tasub Eestil otsida sõpru nii lähedalt kui kaugelt. Eelkõige tuleb Eesti riigil olla sõber oma rahvaga, kirjutab Roland Tõnisson.