Põhiseadus annab üksikisikutele ja organisatsioonidele õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi, kuid me ei loe sealt välja, et see kohustaks või üldse lubaks riigil teostada meelsuskontrolli oma kodanike suhtes, märgib Markus Järvi kommentaaris.
Eestil pole iseseisvat välispoliitikat, vaid selle asemel on põhimõttelage koogutamine välisisandate juhendite ja dogmade järgi, tunnistavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates "Fookuses".
Kas Eestis on toimunud võimupööre, riigikorra pööre või isegi riigipööre, ilma igasuguste lisavarjunditeta?
Kuhu me oleme jõudnud, küsib Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Aastal 2024 on Eesti Vabariigi etendamine ja iseseisva riigi valitsuse mängimine Otto Tiefi ja tema valitsuse liikmete mälestuse üle irvitamine.
Maria Joanna Madise kirjutab, et alates valikabordi seadustamisest 1956.
Tänapäeva Viktor Kingissepad ei reduta konspiratiivkorteri põranda all, vaid istuvad valitsuses ja viivad oma revolutsiooni ellu võimupositsioonilt.
Eestis võimule upitatud jõud lammutavad seestunud zombidena igal tasandil ja igas sfääris ühiskonna tasakaalu ja sidusust ning tõukavad meid konflikti, millel on potentsiaali viia nii vabaduse kui omariikluse hävinguni.
Eesti rahvusriigi seisukohalt on riiklik Ukraina-kultus ketserlus, konkureeriv usuvool või ideoloogia, mis ei sobi kokku meie rahvusriigi eesmärkidega.
"Me peame julgema öelda, et me oleme eestlased ja me talitame oma kodus täpselt nii, nagu me tahame," tõdeb teoloog, ajaloofilosoof ja vaimulik Einar Laigna vabariigi aastapäeva mõtiskluses Objektiivile.
