Eesti on võtnud vastu üle 42 000 sõjapõgeniku Ukrainast
Eesti on alates 27.
Eesti on alates 27.
Objektiivi raadiostuudios räägib Eesti Tsiviilalliansi asutaja Priit Vimberg kodanikualgatuse korras Covid-19 kriisis ellu kutsutud ühendusest, mis koondab ettevõtteid ja vabaühendusi kodanike põhiseadusest tulenevate õiguste kaitseks.
Saates "Fookuses" analüüsime Tallinna halduskohtu murrangulist otsust, mis kritiseerib põhjalikult valitsuse vaktsineerimissundi ja teisi koroonameetmeid, mis kohtuotsuse kohaselt olid põhiseaduse vastased ja kodanike põhiõigusi rängalt riivavad.
Valitsuse vahetusega kaasneb alati suure hulga endiste ja praeguste vilepuhujate, kohvipaksul ennustajate, punavanaisade eest tasujate, seksuaalhälvikute, poliitprostituutide ja lihtsalt kasuahnete lollide pärmitaigna moodi kerkimine ja kaane pealt löömine, tõdeb Ivan Makarov.
Kuigi peretoetuste kasvatamine pole pikemas perspektiivis lahendus, siis on Kaja Kallas ja Reformierakond sellele valitsuse kukkumise hinnaga vastu seistes näidanud üles erakordset põlgust ja ülbust oma enda rahva vastu, leiavad saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Selleks, et mitte lennata võimu juurest üle parda, tuleb üritada veenda kogu ühiskonda, ajakirjandust, kolleege ja rahvast oma asendamatuses, mis põhineb persooni "ülimal andekusel", "võimekusel", "ebamaiselt kõrgetel väärtustel ja omadusel", kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kaja Kallas üritab jätta muljet, et kui praegu ei valitseks Eesti Vabariigis tema juhitud valitsus ja tema isiklikult, siis oleks Kiiev ammu vallutatud, Baltimaad annekteeritud ja üldse oleks kogu maailm liigestest lahti.
Kuigi Uue Eesti aristokraatidena pole Reformierakond eriliselt hiilanud empaatiaga tavalise eestlase suhtes, oleks valitsuse lagunemine praegu kahjulik niihästi Ukrainale, Eestile kui ka rahvusvahelisele koalitsioonile, leiab Postimees juhtkirjas.
Eesti avalikkus ruumis kõlavad hääled, et "vaenlasega tuleb tegeleda" ja "vaenlane on Venemaa".
Ajakirjandusvabaduse indeksiga ei hinnata ajakirjanduse reaalset vabadust, vaid truudust liberaalsele ja globalistlikule ideoloogiale, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi juhtkirjas.