Fundamentaalsetest probleemidest Eesti demokraatlikus kultuuris
Alljärgnev on Varro Vooglaiu poolt 27.
Alljärgnev on Varro Vooglaiu poolt 27.
Objektiivi stuudios on külas ajakirjanik ja publitsist Inga Raitar.
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.
Sartre oli ateistlik mõtleja, kes eitas inimloomuse olemasolu ja kuulutas vabadust luua end ise. Nagu tema enda elukäik aga tõestas, oli tema filosoofia mitte vabaduse, vaid meeleheite ja hävingu valemiks.
Kiites üles isoleeritud indiviidi, mis trotsib igasugust seadust, tava ja sotsiaalsust, pakub Nietzsche meile surmakultuuri aluseks kirglikku filosoofiat, millega saab õigustada kõike, mida tahe ihkab.
Rahvad, mis keelduvad allumast Jumala valitsemisele, saavad paratamatult olema allutatud inimlikule türanniale. Selles suunas liigub terve meie tsivilisatsioon.
Kui ilu taandatakse maitse-eelistustele, siis muudetakse igasugune intellektuaalne arutelu ilu üle võimatuks. Muidugi on ilu kogemises subjektiivne element, ent ilu ise on siiski objektiivne reaalsus.
Vabadus ise ei ole väärtus, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb. Väärikas hoidub loomuvastasusest, ent loomult ori, kel puudub häbitunne, peab enese ja teiste labastamist inimõiguseks.
Ideedel on tagajärjed ja halbadel ideedel võivad olla kujuteldamatult rängad tagajärjed. Seega lasub meil kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes järgime ja toetame.
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.