Objektiiv 49: Teadlikkusest, sõltuvusest ja inimese hingest
Objektiivi stuudios on külas ajakirjanik ja publitsist Inga Raitar.
Silt: filosoofia
Meenutus De Civitate algusaegadest: Maskidest ja maskimeistrist
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.
Jean-Paul Sartre – surmakultuuri arhitekt
Sartre oli ateistlik mõtleja, kes eitas inimloomuse olemasolu ja kuulutas vabadust luua end ise. Nagu tema enda elukäik aga tõestas, oli tema filosoofia mitte vabaduse, vaid meeleheite ja hävingu valemiks.
Friedrich Nietzsche – surmakultuuri arhitekt
Kiites üles isoleeritud indiviidi, mis trotsib igasugust seadust, tava ja sotsiaalsust, pakub Nietzsche meile surmakultuuri aluseks kirglikku filosoofiat, millega saab õigustada kõike, mida tahe ihkab.
Kõne diktatuurist
Rahvad, mis keelduvad allumast Jumala valitsemisele, saavad paratamatult olema allutatud inimlikule türanniale. Selles suunas liigub terve meie tsivilisatsioon.
Mis on ilu?
Kui ilu taandatakse maitse-eelistustele, siis muudetakse igasugune intellektuaalne arutelu ilu üle võimatuks. Muidugi on ilu kogemises subjektiivne element, ent ilu ise on siiski objektiivne reaalsus.
Kristlik inimese kontseptsioon
Vabadus ise ei ole väärtus, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb. Väärikas hoidub loomuvastasusest, ent loomult ori, kel puudub häbitunne, peab enese ja teiste labastamist inimõiguseks.
Surmakultuuri arhitektid
Ideedel on tagajärjed ja halbadel ideedel võivad olla kujuteldamatult rängad tagajärjed. Seega lasub meil kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes järgime ja toetame.
Maskidest ja maskimeistrist
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.
Poliitikast ja eetikast
Hiljuti avaldas Postimees TLÜ õppejõudude vestluse teemal „Kas poliitika saab üldse olla eetiline?“ Toomas Vooglaid selgitab, et see mitte üksi saab olla, vaid peab olema eetiline, nagu mistahes muu tegevus.
Leht 4 / 5