KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: olukord Gruusia poliitilisel areenil
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev teeb ülevaate Gruusia tänasest sisepoliitilisest olukorrast.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev teeb ülevaate Gruusia tänasest sisepoliitilisest olukorrast.
Eesti on viimastel aegadel käitunud Gruusia suhtes nagu suurvõim oma vasalli suhtes. Ma arvan, et Gruusia saab läbi ka ilma Eesti valitsevate ringkondade õpetuste ja näpunäideteta, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Grusiinid on uhke rahvas, kes ei karda kanade kaagutamist ega rasvunud sootute euroametnike räuskamist.
Gruusia välisminister Maka Botšorišvili rääkis kohalikule telekanalile antud intervjuus, et mitmed lääneriigid veensid Gruusiat astuma koos Ukrainaga “kiirelt sõitvale rongile”.
Gruusia parlamendi spiiker Šalva Papuašvili kirjutab ühismeedias, et alates 2022. aastast on Euroopa Liit riigi valitsuselt korduvalt nõudnud suhetes Venemaaga kriisi tekitamist.
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu avalduse, mille kohaselt ei tunnusta Gruusia parlamendivalimiste järel moodustatud Gruusia parlamendi, valitsuse ega ametisse määratud presidendi legitiimsust.
Gruusia endine president Salome Zurabišvili nõuab uusi valimisi ja kui ta 29. detsembriks oma tahtmist ei saa, siis järgneb sellele tema sõnul “režiimi kukutamine”.
Kaja Kallas kujutas ette, et saab Brüsselis samamoodi paugutada, nagu Tallinnas. Toimus aga kiire reaalsuskontroll: mitmed liikmesriigid näitasid Kallasele Gruusia osas koha kätte, kirjutab Martin Helme sotsiaalmeedias.
Laiapõhjalise julgeolekumaksu eksitava sildi all kehtestas valitsus maksupõrgu, mis hävitab Eesti majanduse. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) kutsub aga üles viima massiivsete ja hävitavate kauglöökide abi Ukraina sõda Venemaa territooriumile, mille tagajärjeks oleks tuumasõda. Stuudios kommenteerivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme lahkab sotsiaalmeedias Gruusia “euroopameelsete jõudude” põhjendamatut ja enesekeskset demokraatiavaenulikust.