Parasjagu aset leidev vastasseis rahvusriigi sümboolika teemal kõneleb sügavast maailmavaatelisest lõhest, mis meie ühiskonda läbistab ning mille osapooled ei tunne ennast enam sama riigi kodanikena ja sama rahva esindajatena.
Jõuetu, emantsipeerunud, tönts, pehme kõnevulin, mitmekultuurilisus, mitmesoolisus, mitmepalgelisus, lipitsev toon – kõik see iseloomustab nii presidendi kui peaministri kantselei kõnesid, kirjutab Aldo Maksimov.
President Kersti Kaljulaid määras oma kantselei direktorile Tiit Riisalole kopsaka aastalõpupreemia.
Eesti juubeliaasta esimeses Objektiivi saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi üha avalikumalt rahvusriigi ideaalist loobuva Eesti riigi järjekordset ämbrit, mis kallati eesti rahva kaela juba uusaastaööl: samal ajal, kui lätlased tervitasid oma juubeliaastat hümni ühislaulmisega, otsustas Rahvusringhäälingu aastavahetuse programmi toimkond koos presidendi kantselei ja Tallinna linnaga jätta hümn mängimata ja laulmata.
Põhimõtteliselt kõik Eesti riigijuhtide kõned on taandunud tuimadeks tehnokraatlikeks operatsioonideks, suhtekorraldajatest sofistide käsitöö väljanäitusteks, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis, tuues esile president Putini ja president Kaljulaiu uusaastatervituste karjuva kontrasti.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees saatis president Kersti Kaljulaidile teravas toonis avaliku kirja, kus heidab viimasele ette teadlikku ja järjepidevat rünnakut nii võimude lahususe kui ka rahvusriigi põhimõttele.
Nagu eelmistel aastatel president Toomas Hendrik Ilvese jõulu- ja uusaastakaartide puhul, nii puudusid ka Kersti Kaljulaiu pühadekaardilt igasugused vihjed jõulude kristlikule tähendusele.
Olukorras, kus president ületab oma põhiseaduslikke volitusi ja rikub ametivannet, tuleks tõsiselt mõelda Mart Helme ettepanekule luua protseduur, millega teadlikult ja tahtlikult põhiseaduslikku korda lammutava presidendi saaks ametist tagandada, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
President Kersti Kaljulaidi juures aastalõpu visiidil käinud riigikogu õiguskomisjoni liikmed kuulsid riigipealt, et kooseluseaduse rakendussätetega tuleb edasi minna.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madison kirjutab Facebookis, et pole presidendi asi anda võimude lahususe põhimõtet eirates parlamendi liikmetele kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimiseks korraldusi.
