2/3 Eesti kodanikest peab rändekriisi Venemaa agressioonist suuremaks ohuks
Kaks kolmandikku Eesti valimisealistest kodanikest peab Euroopa nn pagulaskriisi Eestile suuremaks ohuks kui Venemaa agressiooni.
Kaks kolmandikku Eesti valimisealistest kodanikest peab Euroopa nn pagulaskriisi Eestile suuremaks ohuks kui Venemaa agressiooni.
Brüsselist teatatakse "läbimurdest" rändekriisis: Türgi nõustub tagasi võtma Kreekasse saabunud illegaalsed migrandid, kuid saadab täpselt sama palju migrante põgenikelaagritest otse Euroopasse, saab selle eest kolm miljardit eurot ja juunikuuks viisavabaduse, samuti avatakse liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga neli peatükki.
Sensatsiooniline intervjuu kunstiajaloolase ja arhitekti Barbara Schock-Werneriga, mis avaldati Frankfurter Allgemeine Zeitungi veergudel, pöörab pea peale meie senise tõlgenduse Kölni sündmustest: muhameedlaste rünnaku esimeseks objektiks oli kuulus ristiusu pühamu.
Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans pole rahul Euroopa Liidu ja Türgi vahelise kokkuleppe täitmisega.
Uusaastaööl ründas "ennekuulmatul ja brutaalsel" moel Kölni kesklinna joobes migrantide jõuk, mis koosnes tuhatkonnast araabia või põhja-aafrika päritolu 15–35-aastasest noorest mehest.
Majandusteadlane Juhan Sillaste kirjutab sellest, et kuigi avalikkus ei tea Eestisse saabuvate sisserändajate kohta isegi elementaarseid fakte, on samas võimalik umbkaudu välja rehkendada, kui palju hakkab riik nende peale raha kulutama.