Kolumn: tagurpidi-maailma traagika
Miks meie riigis on poliitika nii madalale langetatud?
Miks meie riigis on poliitika nii madalale langetatud?
Riigivõimu külge klammerdunud seltskond müüb samm-sammult Eesti maha, nii füüsilises kui ka vaimses plaanis, viies valitsuste vahetumisest sõltumata ellu poliitilist ja ideoloogilist programmi, mis suretab meie rahva elujõudu, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Ajakirjanik ja kirjanik Inga Raitar leiab, et asjad on minemas väga kummaliseks – valitsus tahab Rail Balticu lepingu alla kirjutada juba 31.
Kogu jutt riigi brändistamisest kõlab küll väga popilt ja noortepäraselt, aga on sügavalt arusaamatu.
Juhid kõrgel Olümposel ei peaks vaatama rahvale kui veekausis ilmuvale ähmasele kujutisele, et näha, kas seal all maa peal veel keegi sipleb, kirjutab kolumnist Roland Tõnisson.
Isemajandav ja iseseisev Eesti algab meie vaimse hoiaku muutumisest, rõhutab majandus- ja ühistegevuse edendaja ning Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos.
Hoone kukub ükskord kokku, kui ülemine korrus aina paremini väljaehitatud saab, ent alumine on ikka vaid mädanev karkass ja vundamenti pole ollagi, kirjutab kolumnist Malle Pärn.
Kiltrid, kupjad ja aidamehed pole kunagi olnud rahva enamus.
[podcast_episode episode="47296" content="player,content"]
Kolumnist Malle Pärn kirjutab, et demokraatlik valitsus peab teenima oma rahvast ning on kohustatud arvestama ka nendega, kes hääletasid teiste parteide poolt, sest ka nemad on rahvas.