Rahvusvahelise äriõiguse jurist James Tidmarsh kirjutab Spectatoris, kuidas Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel sõlmitud Arktika kokkulepe võib ärata ellu kahe riigi energiakoostöö ning seda “seninägematus mõõtmes”.
Spectatori Ukrainlannast ajakirjanik Svitlana Morenets kirjeldab Ukraina presidendi hüljatuse tunnet ja tema seisukohti vastu Donald Trumpi 15. augusti kohtumist Valdimir Putinga.
Vaatamata jutule “õiglasest rahust” ja Euroopa ning Ukraina poliitikute igasugustele nõudmistele, tuleb siiski välja, et Volodõmõr Zelenskõi on mingitest Ukraina aladest valmis Venemaa kasuks loobuma.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas Eesti aja järele 9. augusti varahommikul ühismeedias, et tema ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumine toimub reedel, 15. augustil, ja leiab aset Alaska osariigis.
Ühendkuningriigis kohtusid 9. augustil Ameerika Ühendriikide, Euroopa suurriikide ja Ukraina esindajad. Ühendriikidele üritati korraldada kambakas ja nõuti Ukraina rahukõnelustel “punastest joontest” kinnipidamist.
Ühe maailma tuntuma inimeste meelsuse uurimise ettevõtte Gallupi korraldatud küsitlus näitab, et suurem osa ukrainlastest ei toeta enam sõda “lõpuka võiduni” ja soovivad rahuläbirääkimisi “nii ruttu kui võimalik”.
Ameerika Ühendriikide vastasseisu Ukraina rahu küsimustes Euroopa suurriikide ja Ukraina tänase valitsusega selgitab asjaolu, et viimaste marionettidest juhid on sätitud ametisse korporatistliku süvariigi niiditõmbajate poolt.
Slovakkia peaminister Robert Fico arvab ühismedias levivas pöördumises, et Donald Trumpi ja Vladimir Putini sõlmitav rahuleping on Ukraina jaoks küll kole, kuid rahu järel üritavad kõik taas Venemaaga äri ajada.
Ungari välisminister Péter Szijjártó osutab ühismeedias, et hoolimata süvariigi ja selle eurokraatide “õiglase rahu” luuludest, teeb Ukraina sõjale lõpu siiski ainult USA ja Venemaa kokkulepe.
Poola väljaanne Onet väidab, et selle ajakirjanikeni jõudis ettepaneku sisu, mille Donald Trump tegi Vladimir Putinile Ukraina rahukõneluste alustamiseks.
