Eesti iseseisvusmõte on hakanud ohtlikult tuhmuma, kirjutab kirjandusloolane Toomas Haug blogis Huige. Tema sõnutsi võib ühelt poolt näha Eesti-keskse kodanikuaktiivsuse tõusu, mida peavoolumeedia igaks juhuks pigem tõrjub kui toetab, teisel pool on aga moraalselt tuimenev ning järk-järgult üleliidustuv poliitiline eliit.
"Kui Eesti oleks päriselt iseseisev riik ja asju aetakse eesti rahva ning riigi huvidest lähtuvalt, siis ei saaks Rail Balticu plaan tulla ju kõne allagi. Siis oleksime usinalt ametis oma praeguse raudteevõrgu renoveerimisega ja osalt ka taastamisega, mõtleksime oma inimeste igapäevastele vajadustele ja elukeskkonna hoidmisele ning koostöös lõunanaabritega parandaksime kindlasti ka oma raudteeühendust Euroopa kaugemate maadega. Kuid paraku on Eesti iseseisvusmõte hakanud ohtlikult tuhmuma, mis kajastub ilmekalt otsuses rajada Rail Balticu joonlauatrass, kuulamata mingeid terve mõistuse hääle vastuargumente," kirjutab Toomas Haug.
"Euroopa Liidu föderaliseerimise vaatevinklist tuleb aga rõhutada, et efektiivsed raudteed, mis kõik suunduvad ühe keskuse nagu mesipuu poole, aitavad luua impeeriumitunnet ja tugevdada suurriiklikku moodustist. Juba praegu on raudtee-debattides süvenenud Berliini kui "kodumaa pealinna" kuvand," märgib Haug.
"Meil tuleb aru saada ka Riigikogu hääletamise loogikast. Esinduskogu on hääletanud üleliidulistest huvidest lähtuvalt. Tõsirahvuslastele tundub see võib-olla reetmisena, aga jällegi, meil tuleb mõista, et Riigikogu enamus tajub ennast juba üleliidulisuse orgaanilise osana ja nii mõnigi kindlasti ka arvab, et just see ongi Eestile kasulik. Perestroika ajal oli alguses küllalt neid, kes tõsimeeli kartsid, et päris ilma liiduta variseb Eesti kokku ega saa hakkama. See mõtteviis on meil veres, sest oleme suurema osa oma ajaloost ikka mingi "liidu" tiiva all olnud."
Toomas Haugi sõnutsi kipub riigikogu kipub sellises olukorras muutuma kohaliku omavalitsuse volikoguks, millel on pädevus kohalike probleemide, haigekassa, maksumääruste jms otsustamises, "suurtes" asjades tuleb aga lihtsalt vormistada "õigeid" otsuseid.
"Rail Balticu juhtum ütleb meile siiski veel midagi olulist. Eestis on praegu huvitav aeg. Ühelt poolt ilmselge Eesti-keskne kodanikuaktiivsuse tõus, mida peavoolu aistiv meedia igaks juhuks pigem tõrjub kui toetab; ja teiselt poolt moraalselt tuimenev ning järk-järgult üleliidustuv poliitiline eliit. Kui mõlemad protsessid, kodanikuaktiivsuse tõus ja eliidi tuimenemine jätkavad süvenemist, siis on ees kindlasti rasked, aga mitte tingimata lootusetud ajad," leiab Haug.
Loe artiklit täispikkuses siin.